318i kupee '89 - Max

Sain selle kunagi kollektori ja tagumise pütaga kaasa ning juba siis oli tühjaks lõigatud. Mingi aeg käisin huvi pärast ilma katita mõõtmas ja ei mahtunud piiridesse ära. Ma pole kindel, kas lambda tolajal õigesti töötas või mitte, viimati sai puhtaks põletatud ja peale seda on mõõtes töötempot täitsa näha. Olen ise ka fingers crossed, et rohelise tule saaks  

Nii, ülevaatus läbitud puhta lehega. Probleeme ei esinenud kui vaid, et sumpa käis vahest vastu kuumaplekki, mille ka juba korda tegin.

Tühikäigul sai co 0.199 ja pöördel 0.223. CH jäi kõrgema poolne aga lubadut piiridesse.

Kati kauge asetuse tõttu tahtis palju kuuma saada, et hakkaks pööretel toimetama. Kuid nüüd läks katt puhkusele

Ja nüüd tundub, et kardaani leevendi on otsi andmas, vibra kiirendamisel. Essa ja teise käiguga terve kang väriseb.

Muudetud 7. juuni 20178 a, muutis Max.

Kardaani leevendist tulenev vibra hakkas hirmsaks muutuma ning sai uue vastu välja vahetatud. Ainult kaheks kuuks seda oligi, paigaldatud oli ka õiget pidi. Eks rapsida ja kiirendada on ikka autoga saadud, aga kahtlaselt kiiresti sai see otsa(maru odav oli ka, isegi liiga odav). Igatahes uus asemel ja peaks mõnda aega toitma küll. 

Teadsin, et vändaandur rihmaratta riivamisega viga saanud ning tahtsin seda küljest võtta, et ehk saaks paremini sättida toda raibet. Kuid närv ei pidanud kuidagi vastu, kui aga tirisin pistiku raisa otsast ära ja meelitasin ülejäänud v**upeast kaabli rihmaratta tagant välja. Ei kujuta ette ka kuidas ma ta sinna kunagi saanud olin. Auto seisis selle tõttu paar päeva ning minu üllatuseks oli täna poes vajalik tükk kohapeal olemas. Seekord sättisin siis natuke teise marsruudi kaudu. Kuidas ta originaalis kinnituma peaks? Eeldan ,et seal peaks mingi klõpsakas olema kuhu sisse saaks kaabli suruda? Praegu sai teistviisi rihmarattast eemale sätitud, ehk seekord hõõruma ei hakka. 

Vända anduri juhtmele käib peale kate nr. 15 (kood 11 14 1 716 133) mida omakorda hoitakse rihma katte küljes kahe nr. 14 klambriga (kood 11 14 1 716 134). Kuna mul polnud neid küljes siis sai puuritud kattele kummagi orig. klambri kinnituse kohale 4mm auk ja kaabel on tripiga kinni tõmmatud.

Nii, suve algul sai upgradi süüteosakond, kuhu kuulub beru jagaja ning rootor, bremi juhtmed ning ngk küünlad, mis asendavad boschi. Lisaks uus sinine temp andur. 

Ahtrisse said ka uued lemfi amordipadjad.

Ilmselgelt liiga kõrge rehv rikkus tiiva serva ära. See sai mingi ajutise fixi ning korraga sai tehtud ka mingid värviparandused ümber kogu auto. Ise pole pilli üle kuu aja näinud, seega hetkel neiu kasutuses. Praegu kurdab, et mingid käigud ei lülitu sujuvalt. 

Hetkel rohkem ei meenu, peas tiirleb igasugu asju, mida tahaks teha, aga järgmise suveni pole üldse aega. Isu on ikka seda M20nd veelgi enam elustada. Aga talv tuleb ja näis milleks aega, milleks mitte.

Hops!

Tegelt ootan juba talveunne minekut ja tahaks lammutama hakata. 

Aga teinud pole nagu midagi, ainult natuke juurde krabanud. Rääkides jõuallikast ,siis leidsid minuni oma tee rohelised M50 pihustid, mis ootavad natuke värskendamist ja siis kevadeks peale panekut. Puhtast huvist sai ka koduste vahenditega erinevaid pihusteid testitud ning esialgselt tunduvad toimivat võrreldes mingite vanade junnidega.

Kuid tegelikult on minu üllatuseks talvel kõpitsetud m20b25 koledat viisi suitsema hakanud. Enne väkke minekut seda veel ei tähendand, aga nüüd paar kuud hiljem juba pisut häiriv.

Kuna M20'nd veel põõsasse visata ei tahaks, siis prooviks praeguse kaane ETA'le selga heita.  Heal juhul leida kangem nukk või kui mitte, siis uuendada lihtsalt uute stock asjadega ning loota, et saab ka ülemise otsa pisut vaiksemaks. Kuulates praegust, siis ma arvan, et see on isegi võimalik  

Järgmine aasta ei viitsi väga sellist vaatepilti küünaldel näha ning kuna suuremad vajalikud asjad teostamiseks nagu olemas, siis ainult kättevõtmise küsimus. 

Ka käigukast sai endale uue õli.

Ja nüüd hooaja lõpus sain endale lõpuks lahtise typ188 3.73. Saab samuti talvel läikima poleerida ja siis alla visata. 

Selle hooaja eesmärk on aja leidumisel külastada üv punkti ja siis võiks unele hakata sättima.

Nii, selleks aastaks aitab, viskas hetkeks üle. Ülevaatusel sai saatuslikuks ikkagist co, tühikäik 0.9 ja sōit 1.3.( eks siin tegid oma töö hülgemädast ligased küünlad) Kõlab nagu faking fantastiline ja head talvitumist. Aga fakt on see, et see plokk siia kapoti alla enam ei jää ja talvel igav ei hakka. Andiski tōuke jalaga p***e- tänan!

Niipalju kui aega on olnud, mida pole ikka üldse, siis sai siin midagi nokitud. 

Lõpuks ometi sain pihta, kuidas ära vahetada 2 pisikest pirnikest seal temperatuuri osakonnas. Eo osanud arvata ka, et nii palju lammutama peab. Võibolla oleks saanud ka lihtsamini? Aga vähemalt ei pea pimedas kompama enam

Hakkasin siis lõpuks typ188 diffrit alla kruttima. Oleks justkui loomulik protsess  kohe ka kaanepuks ära vahetada, aga järjekordselt sain vastu tilli. Lõikasin vana puksi kenasti välja ja hakkasin siis uut sisse meelitama. Puks tundus tihke ja ta oli ka. Oli siis juba nii 3/4 sisse surutud ja käis klõps ning selles puksiavas mõra sees.  Meenutades seda puksi saagat mul eelmise diffriga, siis järjekordselt sain vales mõõdus puksi. Eelmist sai maha treitud ja seekord lõi lintsalt kaane puruks. Ajab ikka marru küll, aga natuke oma rumalus ka. Mina corteco pukse ei soovita ja enam seda s***a ei osta. Tuleb nüüd norm puks sebida ja see jama korda teha. Eitea kas jääb ka vastu pidama aga eks näis. 

Mootorit pole jõudnud veel teha. Tahaks surved enne kaane maha võtmist ära mõõta ja kui kaas maas, siis võiks mingi remondikese sellele teha ja see siis näiteks etale selga istutada. Samas ära ei ütleks ka 2.8st, aga las see jääda.

🍐 saab vahetatud ka ilma lõhkumatta,vaja ennem veidi palderjani süüa

Sõrmedega kobades leiab õiged kohad.

Muudetud 29. detsember 20177 a, muutis sass

ülemise pirni saab kätte raadio august ja alumise niisama näpud alt vahele ajades. corteco pole küll mingi s**t asi- surusid puksi viltu või jätsid puhastamata augu? määre ja kuumutamine aitab ka ja üldse, kes sinna oem stail puksi surub enam, ikka PU

Diffripuksid samamoodi olnud probleemiks viimastel kordadel. Mõõt tõesti liiga suur, puhastamised ja määrded ei aita. Lõhkusin samuti ühe kaane, õnneks küll vähem defka väikse diffri oma. Eri tootjatel väiksed vahed sees, sama lugu olnud ka šarniiridel, seal küll vastupidi diffrile kukub lihtsalt sisse . Sinna diffrikaane silma sisse peab ta suht lihtsalt ja väikse jõuga minema, ise lihvisin akutrelli vahel seda puksi.

On endal ka olnud jama nende corteco puksidega. Ei sobind kohe üldse sinna augu peale. Mõõtsin üle ja välisdiameeter oli 2mm suurem kui pidi olema ja ei hakand seda üldse proovimagi sinna pressida. 

pange parem strongflexi, puks samashinnaklassis ja  kestab ka kauem,

Oligi juba eos plaan strong panna, aga tookord millegipärast ei mõelnud selle peale. Aga saab nüüd teostatud.

Lasin ära lappida nüüd. Strong läks libedalt sisse ja loodan, et jääb pidama. Uus kaane tihend sai kah.

Tekkis veel küsimus, et kui nüüd kardaani poolsest flantsist diffrit ringi ajada, siis on kõik sujuv ja mõnus, aga kui hakkan pooltelje flantsist kruttima, siis on käega tunda jõnksutamist nagu hammasrattad ei haakuks õigesti. Kas on normaalne? Samas eelmisel kempikal pole küll vahet, mis flantsist krutin- kõik on sujuv.

Muudetud 28. jaanuar 20187 a, muutis Max.

Prao suunas mõjuv jõud on ainult tagurpidi sõites, ära siis ketsita tagurpidi

28.1.2018 kell 12:21, Max. ütles:

Tekkis veel küsimus, et kui nüüd kardaani poolsest flantsist diffrit ringi ajada, siis on kõik sujuv ja mõnus, aga kui hakkan pooltelje flantsist kruttima, siis on käega tunda jõnksutamist nagu hammasrattad ei haakuks õigesti. Kas on normaalne? Samas eelmisel kempikal pole küll vahet, mis flantsist krutin- kõik on sujuv.

Enne kui hakata arendama suuri teooriaid selle teema kohta, soovitan ma keerutada mingit teist lahtist diffrit ja siis võrrelda kas tundub samasugune olevat (ei tea kust seda muidugi niimoodi hoobilt võtta oleks...).

Nimelt ma usun, et selle jõnksutamise tekitab see, kuidas lahtine differ jaotab seda jõudu seal oma hammasratastes:

1. kui keerutad kardaani flantsi, siis jaguneb jõud mõlemale poolteljele ühtlaselt ning kõik on sujuv

2. kui keerutad vaid ühte pooltelje flantsi, siis lahtine differ suunab kogu jõu kardaanile, jättes teise pooltelje tähelepanuta (kempil käiks ka teine pooltelg kaasa).

Siis võibki jääda mulje nagu hammasrattad ei haakuks õigesti (sest mõnes mõttes nad seda ju ei teegi - teine pooltelg jääb ju jõust ilma ).

See on minu arusaam asjast, millele on kindlasti olemas ka palju teaduslikum (ning ka õigem) seletus

Võibolla proovi keerutada mõlemat pooltelje flantsi korraga samas suunas ja vaata kas siis on ka samasugust jõnksutamist tunda - mina arvan, et siis ei tohiks olla.

Niisiis, kevad taob jalaga emmi ning oleks vaja end liigutada. Lõpuks on all differ, mille alla panek kohe kuidgi ei sujunud, sest no tee mis tahad, aga augud talaga klappima ei hakanud.  

Teisaks treis isa valmis kompressiooni mõõtja- tänud talle. Ning juba täna sōitsin soojaks mootori ja kontrollisin kõik pütad üle. Keskmiselt olid kõik 11.5 bari ning suuri vahesid polnud.

Küsimus kogenumatele, et kas õli rõngaste kulumine mõjutab surveid nii, et oleks kellalt näha? Nimelt on kõik küünlad põlend õli täis ning huvitab, mis seda jama põhjustab. Järgmine samm olekski siis kaas maha võtta ja uurida ülemise otsa seisu. 

Diffri panen mina alla nii:Torkab kõigepealt kardaani ottsa ja panen ühe muttri külge.

Toestan keskelt hüdrotungrauaga ja panen esimesed kaks muttri paika, aga ei keera kinni.

Järgmine ongi ülemiste poltide kord kus on mängimist hüdro tungrauaga ,et saada augud kohakuti.

Viimasena panen diffri poldi läbi ja keeran kõik kinni mis vaja.

Muudetud 25. märts 20187 a, muutis sass

Vala korgitäis õli küünlaaugust sisse enne mõõtmist, kui surved jäävad samasse auku (bolje-menje 0,5 bar-i) siis võiks nagu ülemist otsa kahtlustada küll. Kui sa juba mõõteriistu ehitad siis tee omale vaakumkell ka ja uuri veel elu natuke Vaata mul teemas, mingi paar lehte tagasi mässasin sellega.

Suur see õlitarbimine ja suitsemise iseloom on siis? Käivitumisel? Koguaeg?

Kui surved head aga õli kaob kolvigrupi kaudu siis on veel võimalik et kolvil rõngasoon ära murdunud aga kuna sul kõik küünlad ühte nägu siis nii musta stsenaariumiga ei hirmutaks

Imelike anomaaliatega auto sul, nagu minulgi M20 FTW though.

Diffri poole pealt jääbi mugavast tööst puudu võimalustest, ehk autot kõrgemale saada ja tunge alla leiutada. 

Tahtsin õliga surveid mõõta küll, aga aeg pressis peale ning vaadates tulemusi, mis jäävad täitsa tehase normidesse, siis ei usu sealt mingit suurt hüpet. Aga proovida vōib sellegi poolest.

Õlitarbimine toimub jah koguaeg(kerge vine taga, pole vahet kas külm/soe, mootoriga pidurdamine või kiirendamine)ja seda nii palju, et aegajalt peab ikka uuesti 5se kanku ostma.Kui eelmine suvi esimest korda väljaloale sain, siis lõi õlitule põlema ning asja uurides oli õlivarras täiesti kuiv.

Muidugi leemendab ploki vahelt ka õli, aga mitte liitrides ja see vist paljudel peavaluks. Viimati sõidetud sügisel, seega õli/km ei mäleta   Ise kahtlustan juhtpukse/säärekaid ning kehva b-varuosa. Samas laiali kiskuda väga ei karda, sest upgrade on niivõinaa plaanis, aga ei tea kuidas seda rohelise digilaigu kõrvalt aega teha on. 

Sõitma saab see aasta ikka päris hilja vist.

Mis õli kasutad?

Sellistel vanadel mootoritel võib õlitüüp ja ka mark mõjuda sellele, et palju kulub, nii veider kui see ka pole.

Tean paari juhust kus selliste anomaaliate vastu aitas lihtsalt castroli pealt motuli peale üleminek.

Mõte hea, aga ei saa ka õli viga justkui olla, sest kuni suve keskpaigani seda probleemi ei olnud ja koguaeg sama õli olnud. Aga muidu on tagasihoidlikuma tootja poolsünt 10w40. 

Kvaliteet võib ka järsku langeda, samadel inimestel kel Motuliga mure lahenend, enne Castroliga probleemi polnud. Aga see üks mõte kõigest. 

Eks saad juurelda kui plaanis nkn kaas lahti korra võtta. Mul Volvol olid sääretihendid juba normaalsed plastikud