Hüppa postitusse

Soovitatud postitused

Vanasti müüdi Boschi esinduses Ladale mõeldud lambdat. Igati korralik asi aga hind umbes kolm korda madalam kui BMW jaoks mõeldud lambdadel (kvaliteet aga sama). Pistik tuleb küll ise vahetada ja neljas juhe massi ühendada aga oskajal mehel ei ole see ju takistuseks...

  • 1 kuu hiljem...

Lambda juhtme pikkust muuta ei tohi! Juhtme takistus on lamda takistusse sisse arvutatud ja igasugused jootmised jäävad ära. Kui tahate lamda juhtme pikkust või pistikut muuta, siis tuleb seda teha kere küljes oleva juhtme osaga.

Ära päris kõike ka usu, mida siin räägitakse. Kui juhet pikendad, siis pole vahet, kust kohast, takistuse mõttes on tähtis üldpikkus. Teiseks ei ole mõtet taignarulli diameetrit kruvikuga mõõta, pane nii pikka juhe, kui vaja, jooda sealt kus vaja, pane selline pistik nagu vaja. Narrowband lambda on sellise ehitusega, et liinilt 2 järjest tulnud adurit on ka erineva näiduga ja seda sellepärast, et tema n.ö. 0 punkt ei ole üldse oluline. Oluline on näha, et afr target saavutati kütuse lisamise (või vähendamisega) ja kuna see andur näitab täpsuse mõttes aiateibaid nii või naa, siis hoitakse alati pwm väärtus pikemalt peale ka pärast targeti saavutamist ning mõne aja pärast jällegi minnakse vastupidi tsükklisse. St segu hoidmine käib ühest äärmusest teisse pendeldades ja seda on väga edukalt ka näha, kui oled kunagi vaadanud, mis lambda signaali kuju on. Kui joodad ühenduse või paned pikema juhtme, siis see muutus, mida sa põhjustad on mikroskoopiline võrreldes kõige muuga, mis seda signaali mõjutab. Lamda enda keemiline element juba muutub iga töö tunniga rohkem,kui sinu joodetud ühenuds mõjutas.

  • Meeldib 1

heade tavade kohaselt on auto juhtajudel laias laastus võttes 3 reziimi, Esimene on külmalt käimise jaoks, teine on kruisimine ja kolmas nö. wot, ehk wide open throttle ehk kiirendamine. Narrowband lambda on selleks, et selles keskmises reziimis hoida põlemise segu stöhhiomeetrilises vahekorras, ehk siis bensiini jaoks 14,7 osa õhku ja 1 osa bensiini. Narrowband annab piisavalt infot selleks, et aru saada, kas segu on kangem kui 14,7 : 1või lahjem kui 14,7 : 1. Näit, mis on alla selle või üle selle on konkreetselt kordades vale reaalsest näidust. Anduri enda signaal pole lineaarne ja sellepärast ei saa seda kasutada ka wot reziimis, kus segu on vaja hoida pigem 12:1. Sellest tuleb ka näiteks sümptom, kus auto võtab palju bensiini aga kiirendab ikka normaalselt.

wot'is vaatab aju vanematel autodel ainult (laias laastus) koormust, pööret, õhu kogust või kollektori absoluutrõhku + temperatuuri alusel kompenseerimine ja selle alusel valib kaardist õige pihustustsükli pikkuse. Lambda näitu ei arvestata.

Juhul kui sa nüüd paned omal lambda asemele takisti, mis annab mõõtetulemuse 0.7V, siis aju ei saa enam aru, kas kruisimise reziimis mindi kütuse lisamisega üle lubatud piiri või jäi seda väheks, ta proovib natuke aega ja pärast seda vahetab kaardi nö safe mode kaardi vastu, kus muudele andmetele tuginedes võetakse ligikaudne 14,7 : 1 segu pihustustsükli väärtus ja liidetakse sellel juurde pime konstant, et kindlasti saavutada kangem segu, kui 14,7 : 1. See tagab selle, et mootor ei hakka detoneerima - põhjustab aga selle, et bensiini kulu läheb suureks.

Võibolla sai mõni targemaks mõni jäi lollimaks ja mõni pole nõus, aga niipalju, kui olen neid asju näppinud ja mõõtnud ja aretanud ja õppinud, siis olen nii aru saanud.

EDIT: siin on pilt lambda signaalist lineaarse sisendi andmisel. Väljud on siis selline:

graph.gif

See illustreerib ka kenasti, miks ta usaldusväärne pole, milline on tema töötsoon tegelikult. Kõik mis alla 14,3 :1 ja üle 15,1:1 on aiateibad. Samuti mõjutab anduri näitu ka küttekeha korrasolek, õhuniiskus ja välistemperatuur.

Muudetud , muutis Fos4

Selles 14,7 AFRis ei tasuks väga kinni olla sest cruisedes ja tühikäigul on enamus autosid lahjemad, 15-16AFR veidigi gaasi andes on aga vaja juba rikkamat segu a-la 13-14AFR WOT na autodel parim minek minumeelest 13,0-13,3 afr kuid see sõltub paljuski kaanest ja nukast. Jutt muidu õige.

Tõsi, et 13-13.3 afr liigub paremini küll, kui 12, aga see on alati kahe otsaga asi.Tegelikult liigub ju 14,7 veel paremini, kui 13 aint et sööb kolvid ära. See läheb nüüd küll juba nö tjuunimise teema alla, aga ok. Kui sa palju jõudu teha ei taha, siis pääsed lahjema wot'i seguga, see tuleneb sellest, et põlemisel tekkiv kuumus ei ole veel liiga suur ja ei põhjust detonatsiooni, kuna ka bensiini kogus mida sa põletad pole eriti suur. (sama asi, mis kruisimisel) Lahja wot on omane uutele öko mootoritele - a-la 1,3L ja 80kw vms - (siin oleks koht rääkida tegelikult wideband lambdast)

 

12afr wot'i puhul  annab lisa kütus jahutava effekti ja mingist piirist alates lubab see jahutav effekt rohkem jõudu teha kui paremini põlev segu, sest ta ei detoneeri nii kergesti. Detonatsiooni peamine põhjus ongi põlemiskambri temperatuur ja wot'i häälestamine käibki nii, et tuleks leida võimalikult optimaalne segu mille juures toimub veel põlemine mitte detonatsioon. 

 

Kui sinu mootori puhul 13.3 afr wot annab kõige parema tulemuse ja kolvid veel augulised pole, siis järelikult on see õige segu sinu mootori võimete jaoks. Kui nüüd peaksid näiteks mootori surve astet tõstma 12,5:1 näiteks, siis väga suure tõenäosusega toodad sa 12 afr'i juures märksa rohkem jõudu, kui praegu 13,3 juures. Kaanest ja nukast olenemata. Võimalik, et saaksid siis 13 afr'i kasutada ja veelgi rohkem jõudu kätte, kui lisad veel metanooli või vett, mis jahutavad kambrit ja ei lase segul detoneerida.

Küsiks siia targa jutu järele ühe lolli küsimuse:
Huvitab kangesti, mis minu auto lambda toimetab. Mul on olemas ostsilloskoop, suudab kuvada 1 us kuni 5 s pikkusi signaale amplituudiga 0,5 mV kuni 20V.

Kas ma sellega saan kuskilt ilma juhtmeid lõhkumata lambda signaali kätte, näiteks diagnostika pistikust?

  • 2 aastat hiljem...

Ei hakanud uut teemat tegema ja paremat ei suutnud otsingust leida..
Lambda 4 juhtmega 2 valget, must ja hall

Juhtmestik M20b25 oma .. Lambda pistik?
 2011-09-12_1057.png
Taga olid juhtmed nagu :

Varjestusega Must ja Pruun  ja Pruun ning roheline ( sinise joonega)

Küsimus järgmine : kuidas oleks õige ühendamine?
 

Muudetud , muutis Valvur4
  • 3 nädalat hiljem...

Anduri valged on küttekeha omad, vaata, kust sul tuleb +12 ja mass, arvatavasti must on +12 ja pruun on mass. 

Teine pruun läheb halliga kokku, ehk anduri elemendi mass ja anduri must on signaal, mis läheb sinu rohelisse. Võiks nii olla, pead ei anna.

  • Meeldib 1

Kommenteerimiseks loo konto või logi sisse

Kommenteerimiseks pead olema registreeritud kasutaja

Loo konto

Loo konto meie foorumisse. See on lihtne!

Registreeri uus konto

Logi sisse

Sul juba on konto? Logi siit sisse.

Logi kohe sisse
×
×
  • Loo uus...

Oluline teave

Selle veebilehe kasutamisel nõustute meie küpsiste kasutamisega. Meie ja meie partnerid kasutavad küpsiseid, sealhulgas analüüsi, isikupärastamise ja reklaamide jaoks. Kasutustingimused & Privaatsus