318i kupee ´88 - Eff

Tekkis üks küsimus veel seoses madala vedruga. Kas läbilöögipuksi/puhvrit tuleks ka lühemaks teha, et amordi käik natuke pikem oleks, mitte ei põrkaks auto kohe selle puhvri otsas?

Olulist rolli mängib keerdude arv ja keeru läbimõõt, mitte pikkus üksnes.Pikkuse järgi ei saa madaldust määrata, tava vedru läheb rohkem kokku.

Keerde on neil 6 ja materjali paksus on umbes 12-13 mm (värvi kihiga ja mõõdulindiga mõõtes). Ja vedru otste vaheline pikkus 28cm. Vot ei tea, palju nad madaldada võivad

Oskab keegi pakkuda nende andmete põhjal, kas tegu on R4 või pigem R6 mootoriga autole mõeldud vedrudega?

Muudetud 11. märts 20178 a, muutis eff82

Mul olid r6 vedrud mis madaldasid -60 jutujärgi ja vabas olekus pikkus 24cm.

No enamus Tallinna augud ja rööpad pidi päheõppima.

Mul oli tava amort ja raske m30 mootor ka,nii et sõita oli päris kohutav.

Muudetud 11. märts 20178 a, muutis sass

Ma loodan, et mul R4 puhul nende vedrudega karter päris mööda maad lohisema ei hakka Selline 4-6cm originaalist madalam varjant mulle sobiks juba ja loodetavasti töötab ka tava amort nendega. Päris jäika ja sportvedrustust ei soovi nagu, mingi pehmus võiks ikka säilida. Pole see auto mul mingiks rajamasinaks mõeldud, vaid lihtsalt kulgemiseks. Kerge madaldus võiks olla lihtsalt, et silmale ilusam oleks, mitte kõrge nagu mõni maastur Kui nendega jääb esimene ots sama kõrgele, nagu hetkel nende lõigatud vedrudega  ja vähemalt kõrgemale enam ei tõuse, siis juba OK, kui saab veel paar senti alla, siis juba oleksin täitsa rahul, sest siis oleks esimesed tagumistega paremini tasakaalus oma kõrguste suhtes

Süda ei andnud rahu ja sai need vedrud ära vahetatud All olid siis suht palju kärbitud vedrud, mis logisesid vahel, nii kuidas ise tahtsid, kui ratas üles tõsta. Uued läksid vahele väga täpselt, oleks natuke lühemad olnud, siis oleks ka need juba logisenud.

Kuigi kõrvutades neid ja uued on pikemad, siis alla pannes jäi nina sama kõrge minu silma järgi. Ise olen selle kõrgusega rahul, vähemalt ei ole ohtu, et vedru vahelt ära kukub Sõites ei löönud ka enam põhja nii hullusti, kui varem samast lohust läbi sõitmisega.

Nüüd peaks mõtlema rehvide peale, mis 9 tolli laiadele azevitele peale panna. Mõned mõtted on sellised. Jätte ette esialgu 195/45 ja taha 205/45 muretseda.

Teine varjant oleks, nagu ühel tütarlapsel siin foorumis: ette 205/45 ja taha 215/40

Ja kolmas mõte: Terve ring 205/45 panna, nagu järgmistel piltidel näha.

Eks peab vaatama, kuidas selle alla mahtumisega on, niimoodi, et vastu kuskile ei käiks

Vanad ja odavama otsa vedrud ongi nii, et peale vabalt seismist on alla pannes kenasti jäigad ja kikkis, aga ajaga vajuvad kokku.

Kui eelmisele rullile uued lesjöforsi madaldused ostsin, siis vajusid ööga veel sentimeetri alla Need mis täna alla panin, pidavat H&R toodang olema, aga üle värvitud. Vot ei tea, kui head nad on või kui palju nad kokku vajuvad

HR on küll kvaliteetne ja ei tohiks sellist vajumise trikki teha.

Endal oli nii, et taga amort oli viimseni väljas, kuna madaldusvedru oli kaua lahtiselt seisnud. Nüüd 8 aastat auto all olnuna on ratas peaaegu koopas.

Krt ma ei tea, koobas on ikka inetult tühi 195/45 rehviga. Tuleks võibolla kogu jooks 205/50 hoopis panna. Ja kui tagant väga koopasse jääb, siis taha on natuke pikemad vedrud ka olemas, et tagant tõsta, sest esiotsa kõrgusega ei saa enam midagi muuta.

205/50 täitis vähemalt koopa ilusti ära ja ei näi selline niidirull seal all

Ja sellel pildil on 205/50 taga koos pikemate vedrudega. Koopakaare suhtes jääks rehv siis ees ja taga suht võrdsele kõrgusele.

Hetkel siis nii

Mo arust näeb väga viis välja selle veljevärvi ja rehvilahendusega

Kergitan prooviks ahtrit ka teiste vedrude abil, vaatab, kuidas siis jääb. Natuke võiks taga vähem koopas olla esimese koopaga võrreldes

Sai siis ka korraks pikemaid vedrusid taha proovitud. Asi läks liiga kõrgeks, nagu nõukaaegne popp lada tjuuning, kui tagumikke uppi aeti Läksid madalamad tagasi. Vähemalt minu silmale ja maitsele sobib nii paremini

Sa pead lihtsalt raskema mootori aiste vahele panema ja esiots läheb juba madalamaks 

See oleks üks abinõu küll jah

pane paksemad padjad vedrude alla ja saadki paika, a osan ka saadaval.

Äkki keegi oskab aidata või tarka nõu anda, et mida ja mismoodi võiks kontrollida.

Nimelt mure selles, et veermikust kandub vibra üle terve auto kere ja ka rool võbeleb kergelt. Algab see jama kiiruselt 70-80 km/h ja on enam-vähem sama ühtlane kiiruse kasvades.

Algselt pidasin viga vanade masteri talverehvide ja ühe lonkava pudelikorgi süüks, mis sai kiirelt otsitud, et auto arvele saada. Siis sai see kõver velg sirge vastu vahetatud, aga ikka vibra ei kadunud. Siiamaani ajasin viga ikka rehvide süüks.

Nüüd, kui said alla 16 tollised rattad, mis rehvivahetusel ju kontrollitud ja mingeid suuri kõverusi kuskil ei esinenud. Tasakaalustati ja isegi raskusi ei läinud palju külge, siis hakkab asi juba kahtlaseks muutuma.

Ajasin rattaid ka käega auto all ringi, ei näinud mingeid erilisi lonkamisi. Vahetasin ka esimesed tagumistega prooviks ära. Ikka vibreeris samamoodi.

Ei tahaks  uskuda, et rehvivahetusel nii kehva tööd tehakse ja kõik 4 tasakaalust väljas on.

Esisillas on õõtsapuksid vananemismärkidega, muidu veel enam vähem ja kolksuvaba. Tagasild tundub ka veel ok. Pidurdades ka ei teki mingit vibrat.

Ise mõtlen, et kas ei või viga hoopis olla kuskil rattarummudes/võllides, mis on võibolla kuskil driftides näiteks äärekivisse kergelt kõveraks sõidetud ja nüüd tekitab seda vibratsiooni.

Kui kellelgi on äkki esinenud sama probleemi või oskab millegiga kaasa rääkida, siis igasugune tarkus ja hea nõuanne oleks igati teretulnud

Oleneb mis sagedusega see vibra on. Kõrgema sagedusega vibra võib vabalt ka kardaanist tulla. Kui on ratta pöörlemise sagedusega siis võib veel veovõllist näiteks tulla.

Kardaan kiirendusel iseenesest kloppima vms ei hakka, aga võibolla on tõesti seal mingi viga. Teine kardaan on õnneks olemas ka.

Tõstan tagarattad õhku ja lasen ringi ning vaatan siis, mis seal visata võib, ehk leiab mõne vea.

Kas velje keskava on e30-le sobiv ehk 57,1 mm või suurem? Kui suurem, siis võib vibra sellest tingitud olla ja oleks vaja lisada velgede tsentreerimiseks  tsentreerimisrõngad.

Muudetud 8. aprill 20178 a, muutis Jänx

Keskava on suurem, aga mingid tsentrirõngad seal ikka on.

Rattad õhus ringi lastes kostuvad taga mingid kahtlased helid ja differ teeks nagu ka häält.

kas kardaani ristid on ikka pandud ühele joonele kokku?

Ei tea veel. Homme võtan summuti alt ära, kaitseplekid jalust ära ja siis saan kardaanile paremini ligi, et näha, mis olukorras ta on ja kas ristid on õieti. Paras roostekärakas oli küll tagumine ots ja ei tea, mis seisus vahepukk ka olla võib. Õnneks sain varumootoriga kaasa ka täies pikkuses kardaani, millel vahepukk ka küljes ja on lahti võtmata. Tehase värvi all, ilma roosteta ja isegi mingi kollakas kleebis oli peal mingi koodiga. Viskan selle alla, vaatab, kas muutub midagi siis paremaks.

Kontrollisin kardaani üle, aga vahetama ei hakanud. Seal paistis kõik korras olevat. Ristid kohakuti, vahepukk täiesti korras, leevendi samuti. Ripu või kardaani otsas, ei anna ebaloomulikult kuskilt järgi ja ka lõtke ei pannud tähele.

Käiguvahetusel esimeselt teisele käib aga küll kerge kolks vms läbi. Diffril on kerged lõtkud sees ja ka natuke teeb häält, samas ristilõtke ei ole. Ka õli oli normis. Flantsid liiguvad natuke sisse - välja, aga seda olen ka teistel diffritel täheldanud.

Veovõllidel ristilõtke üles tõstetud asendis ei tundnud, kontrollin siis uuesti üle, kui rattad maha saab ja nad oma õiges asendis on.

Mingi päev peab ka ratastega uuesti tasakaalustama minema, et näha, kas on neil mingeid hälbeid.