316i 2-ukseline '89 - Allan

Muudetud 23. september 20178 a, muutis Allan

Ehh milline ilu ja veel minu lemmikvärv  potisinine, ma alul vaatasin endale eakohast pilli ikka - MB W123, aga tegin ühe tiiru sellega ning tunne oli nagu oleks diivaniga tänavale eksinud ja edasi komistasin juba populaarse E30 peale, hetkel olen armunud kirstu e. 700 või 900 seeria Volvo universaal. Mis hinnaga saksast masina püüdsid kui saladus pole? Mõni lisa ka või ainult rool ja pedaalid nagu 316-nes kombeks?

Auto sai ostetud 700 € eest. Lisaks sellele ka transport. Ilmselt tegi ostuhinna võimalikuks asjaolu, et kohalik müüja ei omanud arvutit ega osanud seda kasutada. Ühtlasi oli tegemist sellise platsiga, kus 1 korraliku auto kohta on vähemalt 20 raibet.

Varustuse nimekiri on tõesti lühike:

Royalblau metallic (198)

Anthrazit polster (0274)

Laiemad rehvid

Elektripeeglid

Käsitsi liigutatav katuseluuk

Ohukolmnurk

Tahhomeeter

Raadio BMW Bavaria C

Käsitsi liigutatav antenn

Kassetihoidja

Samas saan alati end lohutada teadmisega, et vähemalt on kõik VIN-koodile vastav ja originaalkorras.

Muudetud 6. november 20168 a, muutis Allan

Pole siin  midagi lohutada, kui kere mäda pole siis igati hea hind ju ja varustusnimekiri on põhjalik - mu masinal enam-vähem täpselt sama + 2 ust.

Auto väga ok! Väga hea hinnaga saadud! Garage tundub ka mõnus ja piisavalt ruumikas. Elumajaga ühes? Edu!

Rõõm näha et Tartut selline masin ilmestab, kui kommiraha eest millalgi müüa plaanid võta ühendust  Kusjuures kassetil olev muusika on tõesti igati ajastu kohane:

https://www.youtube.com/watch?v=ykX8tQzxYHo  

Auto müügis juba

http://www.karlovaauto.ee/index.php?page=car&cat=2&id=2050

Käib see vast kähku, kommirahast pole juttugi ja miks mitte, kui keegi ca 5x rohkem pappi peo peale peaks lugema.

Härrased, ei maksa erutuda. Vaadates Jossi poolt viidatud kodulehel hobiautode kategooriasse kuuluvaid sõidukeid, võib märgata, et enamik (kui mitte kõik) nendest on müügis pehmelt öeldes kosmiliste hindadega. See on tingitud faktist, et nende autode müüjatel puudub soov ja vajadus neid müüa. Hinnad on pigem sellised, millega omanikud on raske südamega nõus oma autost loobuma ning kui keegi soovib mõnda neist hobiautodest nendegi hindadega osta, peaks olema tegemist viisaka ja mõistliku inimesega. 

Põhimõtteliselt sama käib ka minu auto kohta. Kui keegi tuleks rääkima juttu stiilis "müü pooleteisega" või "tõstan m50 vahele ja keevitan diffri kinni", ei tuleks praegusel hetkel sellest dialoogist midagi välja. Müügisoovi, või õigemini, selle puudumist vastavate autode puhul näitab ka fakt, et vaid üks neist hobiautodest on auto24-s reaalselt müügis. 

Kusjuures kuulutuses nähtava hinna mõtlesin välja esimesel päeval, kui mu onu küsis naljaga pooleks, et paljuga müün ja lisas, et 700€ eest võib ta mind sellest koormast vabastada. Mis aga kasumisse puutub, siis tuleb tunnistada, et saaksin praeguse seisuga selle hinnaga kasumit natuke alla 2x. Auto ostuhind on ju alati vaid üks osa ning tegelik kulu ta korda ning ilusaks tegemiseks isegi säästlikult tehes hoopis teistsugune.

Seega loodan, et tuleb rahulik, kuid lühike talv ja kohtume kevadisel kokkutulekul.

Muudetud 8. august 20178 a, muutis Allan

Ei, see on täitsa arusaadav, et kui keegi ikka talveune ajal paksu rahakotiga külje alla ujub ning mille võimalus üleliia suur pole, siis loomulikult müüks ja tegelikult on ju pea kõik müüdav - kõik sõltub vaid hinnast. Armas on veel ka see et minu masin on samasugune potisinine, aint uksi on nats rohkem.

Muudetud 3. jaanuar 20178 a, muutis Midaasja

Mida rohkem kalli hinnaga e30-neid on müügis seda julgemalt võib enda liikuriga linnavahel liikuda. Teadupoolest toimub igasugune kulude hüvitamise ja mahakandmise arvestamine turuhinna järgi (mis põhimõtteliselt võetakse auto 24 ja muudest portaalidest). Tean isiklikult inimest kes hoidis oma Audi S2 aastaid suhteliselt krõbeda hinnaga müügis just kindlustuse pärast, kui midagi peaks juhtuma. Ja see tasus end ära. Pill sõideti mahakandmisele ja tänu kuulutuse olemasolule suutis ta ära tõestada, et tal oli ostja autole sellise hinna eest olemas. Asi jõudis minuteada isegi peaaegu kohtuni välja. Kahju külla, aga tõenäoliselt on see ainuke meetod kindlustuse käest AUS hind auto eest saada. Eriti veel kui tegu on väga korraliku eksemplariga, sest seda faktorit kindlustused väga ei kipu arvestama.

Sellel aastal pääses rullikas esimest korda õue juba märtsis, kui juhtus üks soojem päev olema.

Kahjuks olid teed alles soolased, mistõttu ei saanud garaažist eriti kaugemale kui ümber nurga sõita, aga esialgu polnud rohkem vajagi. Nimelt oli mulle juba eelmisel aastal silma jäänud asjaolu, et tüüblite purunemise tõttu oli vasak tagumine polster ilmselt häält hakanud tegema ning selle asemel, et uued tüüblid panna, oli polster lihtsalt kruvidega kinni lastud. Seega, kui veebruari lõpus mul hämaras garaažis seisvast rullikast kahju hakkas, otsustasin uue polstri otsida. Peale paari nädalat foorumi jälgimist, nägin eix22-e teemat, kus ta pakkus müügiks 4 mustast "nahast" kupee uksepolstrit ning kuigi tundus, et ainus variant on kogu komplekt korraga osta, leidsid esimesed kiirelt uue omaniku ning tagumised said minule. Siinkohal tänud eixile hea kauba eest. Kummalgi polstril polnud mingeid defekte ega kahjustusi, ükski joon polnud inetult lahti tulnud ning isegi tüüblid olid küljes.

Võrdluseks pildid vanast ja uuest polstrist:

Seega sai rull sel aastal esimest korda garaažist välja vaid seetõttu, et päikese käes oli võimalik erinevalt kottpimedast garaažist autos ka midagi näha. Polster vahetatud, läks auto tagasi hetkeks katkenud talveunne, kust ta alles juunis jälle välja võtsime, plaaniga teostada mõned hooldustööd ning ta kokkutulekuks ette valmistada. Juunis läksime esmalt otse CarStopi sillaregulli, sest peale šarniiride vahetust oli rataste kokkujooks paigast ära läinud ning sealt edasi mu vanavanemate juurde, kus tegime lihtsa hoolduse: õhufiltri vahetus, õlivahetus, õlifiltri vahetus. Samuti vahetasime välja sisselaskekollektori tihendid, mille eelmisel aastal kollektorit maha võttes ära olime lõhkunud.

Sisselaskekollektorit maha võttes tekkis mul küsimus seoses pildil märgitud poltidega. Nimelt, kuidas krt neid peaks saama keerata. Lõpuks sai osaliselt kardaan- ja osaliselt lehtvõtmega ära nikerdatud, aga ehk on selleks mingi parem moodus.

Samuti kontrollisime mu onu soovitusel ka tuntud tüüpviga: nukkvõlli õlitustoru. Nimelt on neil autodel levinud probleemiks õlitustoru lahtitulek või ka ummistumine, mille tagajärjel nukkvõll enam piisavalt õli ei saa ja kuluma hakkab. Sellise olukorra lõppmäng olevat mootori võimetus kõrgetele pööretele minna ning mootoriremont. Selle auto nukkvõll nägi välja peaaegu nagu uus ning ka õlitoru oli kindlalt kinni.

Hoopis nukkvõlli peal olev plastikkate oli kas kehva kooste või jumal teab mille tõttu peal kõveralt ning ilmselt sellest tuleneva surve tõttu mitmest kohast järgi andnud.

Isa murdis plastiku nõrgemad kohad ära ning panime sama targalt klapikambrikaane peale tagasi. Seejärel läks auto põhjalikku pessu, kus eemaldati laest ja põrandalt koledad plekid, tehti mootoripesu ja (peaaegu aasta peale värvimist) poleeriti auto ära. Poleerimisega sai nii kaua oodatud, teades, et paratamatult sissekuivamist esineb ning nii sai enamik koledatest kohtadest ühe korraga likvideeritud. Peale pesu käis auto veel paari parklamõlgiga mõlgimehe juures ning seejärel ülevaatusel, mille esimesel katsel ära tegi. Kusjuures ülevaatusel tuvastati kusagilt kerge tosooli leke, kuid arvasime, et "vast ei ole see suurem probleem" ning "Oorele ikka ära sõidab."

Jätkub...

Muudetud 24. aprill 20196 a, muutis Allan

Eile sõitis vist mulle Võru poolt Põlva teeotsa kohal isegi vastu, numbrit ei jõudnud küll märgata.....

Väga hea hinnaga leid ikka, kui rooste praktiliselt puudub. Enda omal probleemseid kohti kõvasti ja ostuhind 3x kallim, samas hele sisu jällegi õnneks kõik terve.

Ootan järgmisi postitusi!

Kõik vajalikud tööd tehtud, seisis auto enne kokkutulekut peamiselt garaažis, sest üritasin vältida äsjapestud mootoriruumi ja põhjaaluse määrdumist. Plaan oli hommikul garaažist auto võtta, rahulikult hommikusööki ja kütust osta, pesulas käia ning seejärel kogunemispunkti minna. Auto aga nii ei arvanud. Jõudnud garaaži, kontrollis isa jahutusvedeliku taset ning oli üllatunud, nähes kui palju peale peab valama. Lootsime parimat ning suundusime poodi, millest tulles märkasime minu auto parkimiskoha all märkimisväärset loiku. Taas otsustasime olukorda ignoreerida ning suundusime lähedalasuvasse Tartu Terminali kütust võtma. Tanklas kontrollis mu isa jälle jahutusvedeliku taset ning märkas, et radikaga ühenduva lõdviku vahelt tuleb suure survega katkematu jahutusvedeliku nire. Lähemal uurimisel selgus, et radika plastik on nii rabe, et seda saab ilma vaevata küljest murda ning lõdvik on lootusetult deformeerunud.

Probleemi lahendas mu isa, laenates tanklatöötajalt tanklas toidu valmistamisel kasutatavat nuga ning nüsides sellega lõdviku deformeerunud osa lühemaks ja ka radika plastikut vähem koonjaks, mille järel sai lõdviku tagasi otsa panna ja kinni tõmmata. Enne noa saamist küsis ta veel teenindajalt, kas talle noa paratamatu määrdumine sobib. Väideti lahkelt, et pole midagi, aga kui töötaja oleks teadnud, et plaanis on hakata sellega plastikut jms lõikama, ei oleks ta vast nuga andnud. Peale seda lühikest vahepeatust käisime pesulas ning seejärel põikasime läbi Forssist lootusega uut radikat saada, kuid kahjuks oli asutus sellel laupäeval suletud. Sealt läksime kogunemispunkti Bauhofi parklas, kus isa liimis möödaminnes UM-ist tellitud kapoti mürasummutuse ka ära ning jäime autosid vaatama. Lühikese aja möödudes saabus parklasse mõningaid väga ilusaid autosid nagu must Touring, Baur kabrio ning Midaasja 316i. Enne kolonni väljumist jõudsime paarile inimesele oma probleemi tutvustada ning väita, et Valgasse me ei jõua, kuid peale kõne minu vanaisale, saime teada, et ta on parasjagu Saksamaalt Eestisse sõitmas ning saaks teelejäämise korral auto tagasi Tartusse vedada. Otsustasime riskida ning asusime kolonni lõpus teele. Sõit oli võrdlemisi sündmustevaene kui välja arvata peatus tiheda liiklusega maantee ääres, kus veokid pidevalt autode rivist mööda sõitsid ning nende taga sõitnud autod viimasel hetkel kõrvale tõmmata märkasid. Lisaks kiikasime igaks juhuks kogu aeg närviliselt temperatuuri näidikut. Valgasse  jõudes oli isa tõsiselt üllatunud, nähes kui palju autosid kokku oli tulnud.

Mõned pildid Valgast.

Kokkutuleku korraldusliku poole pealt oli minu arvates kõik väga hästi. Üritus ise meenutas natuke Eesti Volga Seltsi algusaastaid, kuid sellel pole midagi pistmist korraldajate, vaid pigem E30 vanuse ning hinnaga. Praegu on veel nii odavaid (sõidukorras) rullnokkasid, et inimestel on südant nendega ka talvel sõita ning kuigi käesoleval aastal hakkavad esimese otsa E30-d musta numbri jaoks kvalifitseeruma, peetakse seda mõnikord endiselt päris autoks, mistõttu oli ilusate autode vahele ka paar nähtavalt talvekasutuses viibivat/viibinud masinat juhtunud. Teine asi, mis natuke silma riivas oli "tuuning". Mul pole mitte midagi tuuningu vastu ning olgu see tehtud mõne kuulsa firma või tavalise inimese poolt, oskan ma sellest lugu pidada. Siinkohal pean vajalikuks toonitada, et "kindla kontseptsiooni puudumisel on originaal parim valik". Kuigi toonklaasi üllataval kombel eriti näha polnud, oli näitena kontseptsiooni puudumisest vähemalt 2 autot, millel olid ilma mingi ideeta suvalised ja mittemidagiütlevad veljed alla pandud ning selle ainsaks põhjuseks tundus olevat asjaolu, et veljed pole vähemalt originaalid. Sellest ka jutumärgid tuuningu ümber. Ürituse juurde tagasi pöördudes kiidan korraldajaid ja püüan järgmisel aastal kauemaks jääda.

Valgast koju sõit kulges samuti närviliselt temperatuuri näidikut jälgides, kuid sel korral oli tunne veidi kindlam, sest siis sõitis juba "turvaauto" sabas.

Muudetud 5. september 20178 a, muutis Allan

Käesoleva postituse peamiseks teemaks näib olevat sõna "ratsionaliseerimine". Kokkutulekule järgnenud nädalal käisime isaga UM-is, kust sai tellitud uus lõdvik ning Forssis lootusega saada odavalt uus radikas. Esialgseks radika hinnaks kujunes 72€. Arvasin, et kõige hullem polegi ning tellisime ära. Paari päeva pärast saime selle kätte ning läksime kohe garaaži kontrollima, kas kõik ikka õige sai. Saigi, kõik plastikud olid õige kujuga, vollade kinnitused õigetel kohtadel ja kõik maru hea...aga radikas ise oli umbes 5cm liiga lai.

Ma ei kujuta ausalt öeldes isegi ette, miks ja kuidas jõuti järeldusele, et laiemat radikat valmistada on parem idee. Ehk on r6 radikas selline ning ühte laiust odavam toota? Krt teab. Naasime radikas näpus Forssi, kus öeldi, et ainus tootja, mis õige laiusega radikaid toodab on Nissens ning et see läheb juba 107€ maksma. Tellisime ära. Saanud järjekordse paki kätte, läksime taas garaaži, kus kontrollisime jällegi plastikuid, kinnitusi ning laiust ja jõudsime järeldusele, et kannatab külge panna. Ühel ilusal suveõhtul külastasime taas vanavanemaid ning vahetasime nii radika kui volla ära. Seegi aga ei kulgenud vahejuhtumiteta, sest ratsionaliseerijad olid taas kavalad olnud. Nimelt olid vanal radikal ülemise serva peal plekist kõrvad, mille vahele oli võimalik ülemine plastik kinnitada.

Uuel tootel neid aga ei olnud ning säästlikuma disaini järgi jäi ülemine serv korralikult loksuma. Lahenduseks sai suvalise plekist riba õigesse kujusse painutamine ning seejärel plastiku ja radika serva vahele surumine, kus see plastikut pinge all hoiab ning loksumist takistab. Pole just kõige elegantsem lahendus, aga ajab asja ära ning põhimõte on sama, mis plekkkõrval.

Peale seda oli auto taas igapäevases kasutuses ning korra sai ka Võrumaal vanaisa venna juures käidud, kust tagasi sõites Midaasja tõepoolest meid nägema juhtus.

Peale kindlustuse läbi saamist sai rullikas järjekordselt garaaži talveunne viidud. Sellel aastal ilmselt enam kindlustust ei hakka tegema, seega võib konkreetset eksemplari jälle tänavatel näha järgmisel aastal, mil ka mina juba loodetavasti sellega sõita võin. Soovin teile lühikest talve ja jaksu enda autodega tegelemiseks ning lisan ka paar pilti, mis selle aasta jooksul tehtud sai.

See laiem on konditsioneeriga variandi oma.

Samuti on e36 selline radikas paljude mootoritega, tõenäoliselt sellepärast puuduvad need plekid ka ,et e36 kinnitub plastiku aukudesse ja see sinna mõeldud ,aga saab e30 ka panna. Ise nad ilmselt väga ei jaga seda teemat, kui neil kataloog ei näita ja bmwfansist sobivust vaadata ei mõista.

Ilus masin, keskmine pilt on tehtud Nemm'i platsi peal?

Ega su enda autol ka viga pole . Pilt on tõesti Nemmi platsil tehtud. Tegelikult on tegemist müügipildiga ning seetõttu on mul natuke piinlik ka, kuid otsustasin selle sellest hoolimata üles panna, sest müügipildid on ainsad, mis vähe korralikuma kaameraga tehtud.

Muudetud 25. september 20178 a, muutis Allan

Vahepeal suurt midagi tehtud pole ning algse plaani kohaselt oleks pidanud järgmine postitus tulema alles kevadel, kuid näib et saab paari lõigu jagu materjali kokku küll.

Nagu ma teema esimeses postituses mainisin, oli auto armatuurlauas suur mõra, kohati umbes cm lai ning samuti oli selle varjamiseks mingi seinanätsulaadse asjaga sinna tiigrikihv ja muud sarnased kulinad peale kinnitatud. Selle tiigrikihva kiskusin maha, kuid "seinanäts" jäi endiselt prakku. Õnneks suudeti see pesus ära võtta, kuid kahjuks oli üks "seinanätsu" tükk nii tugevasti kinni, et koos sellega irdus armatuurlauast ka tükk vinüüli. Enne kokkutulekut ajas isa prao mingit mastiksisarnast toodet täis, kuid vaatepilt jäi ikka üsna kole ning iga kord autos istudes või sellest mööda kõndides riivas just armatuur silma. Pildil siis pragu enne täitmist ning võib näha ka kohta, kust vinüül maha tuli.

Kõigepealt sai üks armatuur MZ Autost mõistliku hinnaga toodud, kuid juba ostes oli näha, et seal oli paar defekti ja nurgad olid kohati kriimulised ja ära pekstud. Juurdlesin tükk aega ning jõudsin järeldusele, et kuigi väga viga polegi, ei ole vahetamise vaev seda väärt ning jäin paremaid variante ootama.

11. novembril sirvisin foorumit kui märkasin, et kasutaja nugis oli tund varem teinud postituse, kus pakkus väidetavalt korralikku armatuuri, mille ainsaks puuduseks pidavat olema roostes kinnitused. Läksime isaga kohale, järeldasime et jutt vastab tõele ning tõime ära. Seejärel kolisime rullika teise garaaži, kus laes valgustus ka on.

Enne kui jõudsin tegevusse astuda, tulid jõulud vahele ning parem oligi, sest ka auto sai väikse kingi uue lõdviku näol, mis ühe otsaga tühikäigumootori külge kinnitub. Vanal oli ots lõhki.

Kuigi pidin hakkama armatuuri välja võtma, läks teisiti ning esimesena jäi näppu hoopis juhipoolne kõlar, mis mulle tükk aega oma plärinaga närvidele oli käinud. Magneti külge kinnitus märkimisväärne kogus roostepuru, aga kõlari taga olevas augus polnud mingit roostet näha. Kust ta sinna tulla võis? See selleks, kui kellegil on pakkuda kahte töötavat originaal esikõlarit, parameetriteks 25W ja 4Ω, oleksin inimliku hinna puhul huvitatud. Peale kõlarit hakkasin armatuurlauda välja võtma. Kahe umbes neljatunnise garaaživisiidi järel olen jõudnud nii kaugele, et vaja on veel ära võtta raadio ja seal ümber olevad jupid. Üks pilt ka, mis mingi hetk tehtud sai.

Samuti said uue armatuuri kinnitused roostesurmaga üle tõmmatud. Edasi juba siis, kui jälle midagi tehtud on ja head vana aasta lõppu.

Muudetud 24. aprill 20196 a, muutis Allan

Kõlari otsingut laiendada siis identsed kõlarid leitsin mina e39 ukse seest. (Seal nad paremas keskkonnas ka ja mõned aastad vähem töödanud.)

No ja paistab et vahetad seda esimestkorda see töö pole just eriti aegavõttev. Kella ja balansi reg.taga ka paar kruvi peidus veel. 😉

Eks ta ole jah. Esimene auto ja esimene kord niigi mahukas töö ette võtta. Olen veendunud, et järgmisel korral läheb poole vähem aega, aga paari tunni tööna seda küll ette ei oska kujutada. Vähemalt mitte endale tehes. Igal juhul täheldasin, et kõige raskem osa ongi armatuuri füüsiline välja ja sisse tõstmine, sest kõik muu näib teoreetiliselt veel tehtav ka ilma midagi äestamata, aga ilma jõuta üle roolisamba va raibe ei lähe lihtsalt. Eks targemad kohe teavad öelda, mis selles osas tegemata jätsin või valesti tegin. Õnneks oli uus armatuur juba välja võttes täpselt sellest kohast lömmi surutud, seega seekord minupoolseid kahjustusi ei lisandunud. Aga nüüd lühidalt protsessist endast.

Esimesena tuli loomulikult armatuur välja võtta, mis sai raskustega ka tehtud, sealjuures õnnestus lisana varasematele defektidele vana armatuuri vasak nurk ka p***e keerata.

Muidu oli hea teraapiline tegevus, rullnokk on õnneks nii vana auto, et terve armatuuri peale leidus kaks detaili, mida kruvikaga lahti peab kangutama. Ülejäänud jupid käisid kõik kruvide, poltide või tüüblitega. Armatuur väljas, oli plaan uus kohe sisse tõsta, aga päris nii ikka ei läinud. Soojendustorude üleminekukohas oli poroloonteip, tihendiks või nii, ainult et sellega oli probleem: poroloon oli mõnevõrra lagunenud, nii et seda pidi peoga välja tõstma. Niisis jäi mõningane paus sisse, sest UM-il läks uue porolooni kohaletoimetamisega paar nädalat aega. Kahjuks seekord vanast detailist pilti ei saanud teha, pühkisin puruhunniku põrandalt enne kokku.

Natuke enne porolooni jõudsid ka uued kõlarid kohale. Siinkohal tänud Tom90-le info eest. Loodetavasti kui kusagilt korras raadio saan või vana korda lasen teha, saab võimalikuks ka ilma raginata muusika kuulamine, aga ka praegu on juba raginat natuke vähem.

Armatuur väljas, tõstsin vanalt kõik juhtmed ja soojendustorud uuele ringi ning edasi oli vaid vaja kõik tagasi kokku laduda, mis oli üldjoontes lihtne ja läks ka palju kiiremini, iga külge pandud jupiga motivatsioon vaid kasvas ja muresid polnud, seega oli vaja ise endale neid tekitada. Juhtmeid ümber tõstes oli ühel hetkel kindalaeka valgustuse lüliti laiali lennanud. Egas midagi, korjasin vedru põrandalt üles ja panin omast arust lüliti kokku tagasi, aga kui saabus kätte aeg testida kas kõik töötab, avastasin, et kindalaeka valgustus ei põle. Tegin endale selgeks, et lülitist oli ka seib välja lennanud, mida siis umbes 10 minutit garaažipõrandalt taga otsisin. Panin lüliti uuesti kokku, ei töötanud, panin teise klemmi ka külge, mille kuhugi armatuurisügavustesse olin unustanud, panin lüliti uuesti kokku, ei töötanud, panin lüliti juhtmed kokku, ei töötanud, panin pirni otse aku pealt tööle, töötas. Siirdusin internetiavarustesse, kust leidsin, et kindalaeka valgustus ei põlegi, kui süüde sees pole. Olin selleks hetkeks juba pool tundi kulutanud, sestap olin ka tiba häiritud. Igal juhul, kokku ta sai ja hea oli kohe vaadata, aga kunagi tuleb vast ikka korralikum armatuur otsida. Praegu sai küll kindlasti parem kui varem, aga ikka on kohati kriimud ja kahjustused peal. Üks eriti udune pilt lõpptulemusest ka.

Esialgu veel spidoka ümber olevaid plastikuid kokku ei pannud, sest see peksab aegajalt segast ja oleks vaja kevadel korda teha ning ei taha liiga palju neid plastikuid lahti kangutada. Niimoodi ta seal garaažis nüüd kevadet ootab.

Lõppu lisan veel suviseid meenutusi, mis kõvakettasügavustest välja õnnestus kaevata.

Muudetud 24. aprill 20196 a, muutis Allan

Väga hea meeleolukas lugemine, sedasi see pisinokitsemine käibki

Seda ettevõtmist lugedes läksin järjekordselt närvi oma auto ühe eelmise omaniku peale kes otsustas mingid jumala sitad 50-kroonised tviitrid supetatakiga otse armatuurlauale liimida. Olen proovinud neid koledaid plärakaid likvideerida aga päris ära ei taha ka vinüüli sulatada. Oleks et siis mõni mu defekt ka armatuuril oleks aga pole midagi Juba kuuendat aastat võtan hoogu et ükskord mingi korralikum armatuur otsida aga tundub et enne saavad need ideaalilähedased asjad otsa kui mul see mott peale tuleb.