Ahoi! Tükk aega on teemas vaikus olnud, kuid see ei tähenda, et midagi toimunud poleks, lihtsalt pole kirjatuhinat peal käinud. Viimati jäi jutt katki sealt, et armatuur oli just sisse saanud ning lähipäevil pidi spidokas remonti viidama. See sai ka tehtud ning elektrik lahendas esmalt ära krabiseva raadio probleemi, tilgutas mingit õli potentsiomeetri vahele, ja tegi enamjaolt ka spidoploki korda. Ainult tahhomeetrit ei saanud, pidavat olema raske nähtavaid osi vigastamata lahti võtta. Õnneks jõudis isa juba vahepeal MZ Autost mingi spidoploki tuua, mis minu autole oli küll täiesti vale, aga sain isegi seda teooriat testida ning järeldasin, et elektrikul on õigus. Kui kõik muu jääb terveks, tuleb kruvilt ikka must värv maha. Vahepeal sai järjekordselt väisatud E30 kokkutulekut, kus vestlesin põgusalt kasutajatega sepik ja Midaasja ning sain kasutaja buumer käest spidoploki. Hiljem lükkasin enda plokil koodipulga korralikult sisse ning nüüd on ta justkui töötanud, seega polnudki toda tarvis, aga hea ikka, et tagavara võtta on. Paraku pidime kokkutulekult taas varem ära kiirustama, sel korral pereliikme sünnipäeva tähistama. Samuti sain tol päeval elus esimest korda päriselt enda autoga sõita. Äge. Tagantjärele vaadates paistab, et lamisesin ehk seetõttu tol päeval tibake liiga palju, aga loodan, et vast sepik ja Midaasja annavad andeks. Pilt tolle päeva õhtust. No paneb ikka tagasi vaatama küll. Mingil hetkel sai vahetatud hammasrihm ja termostaat, kusjuures hammasrihma vahetust sain põhimõtteliselt kaks korda teha, sest esimesel korral tunde järgi pingutades sai ilmselt liiga pingule ja hakkas kõrisema. Teisel korral sai seda kuuskandi, 85mm ja 2kg meetodit kasutatud ning ei kõrisenud enam. Vähemalt oli ilus ilm, õues hea töötada. Ahjaa, vot nii oli veepumba rihmaratas kinnitatud. Hea, et lahti sai võetud. Lisaks külastasime terve perega üritust Youngtimer Camp 2018, mis oli vaatamata 30+ kraadisele kuumale ning rullnokas konditsioneeri puudumisele täitsa tore. Äkki oli kasutajaga Max. tegemist, kelle pildid Oore kokkutulekust olid nii ägedad, et otsisin minagi sahtlist seebikarbi välja ning üritasin üritust jäädvustada. Midagi tuli isegi välja, aga paraku ei ole pilte arvutisse skänninud, seega tuleb jällegi leppida telefoniga tehtud kujutisega. Hiljem oli auto taas minu isa käes igapäevakasutuses "kalla ja talla" režiimis ning midagi märkimisväärset ei juhtunud. Nokats pleekis lihtsalt aknalaua peal ära. Vot, filipiinide kvaliteet. Ei pea 3 kuudki päikse käes vastu. Paar jäädvustust igapäevakasutusest. Peaks ehk kunagi mingi normaalsema kaameraga pildid tegema, need telefoni omad mitte ei meeldi. Peale seda läks auto taas talveunne, kuid seegi ei tähenda, et ma täiesti tegevusetult oleks istunud. Nimelt juhtus hea tuttava tuttaval üks armatuur üle olema, aga sellest juba järgmises osas.