Edetabel

Vahepeal jälle pikk paus. Väga agaralt pole tegelenud, viibisin ka mõnda aega välismaal aga midagi nipet-näpet ikka. E36 juhtmega vedasin aku pagassi. Pagassis on plaanis aku natuke teise kohta viia kuna pole seal koopas vastavaid kronsteine ja nüüd ei hakka neid keevitama ka enam sinna. Diagnostika pistiku peitsin aku aluse alla. Vajadusel saab selle sealt lihtsalt klambrist lahti tõmmata ja pärast tagasi panna. Tellisin esisillale ka laagrid, sarniirid, rooliotsad (sisemised ja välimised),roolilati kaitsekummid ja piduriplekid, stancist camber plaadid ja polupuksid. Õõtsad puhastasin ja tuiskasin tuletõrjeauto värvist ülejäänud värviga punaseks. Kuna püstolisse jäi veel värvi, siis värvisin vedrud ka üle. Hea on ikka toimetada kui asjad on puhtad ja ilusad. Esimesed laagrid panin külge ja vanad head piduriplekid jäid muidugi panemata esimese hooga nagu kord ja kohus Laagrid uuesti lahti, piduri plekid külge. Kell oli palju, kurk kuivas ja mõtted olid mujal. Vaatasin et mõlemal piduriplekil üks polt nagu ei istu hästi. Ju on see B osa siis veits mööda mõtlesin endamisi. Alles järgmine päev kui kogu püstak koos oli ja alla hakkasin panema, avastasin et ajasin piduriplekid segi, vasak läks paremale ja parem läks vasakule (pildil näha ka) 🤣 Ajas ennas ikka naerma küll, uuesti laagrid lahti ja piduriplekid ringi, nüüd augud sobisid Esisild sai nüüd peaaegu kokku, stance saatis vales mõõdus esimesed stabika puksid, need veel külge panemata. Coilidega pole ka enne kokku puutunud. Ei saand esialgu aru täpselt mis moodi need sinna püstakule külge käivad, esimese hooga panin valesti. Käib õppimine ja remont käsikäes Polnud coili võtit ja öösel polnud sebida ka kuskilt, ei saanud neid mutreid lahti. Panin ühe mutri kruustangi vahele ja teist proovisin torniga lahti lüüa aga torn jättis oma jälje sinna mutrile, ei tahtnud rikkuda. Leidsin riiulist mingi vana hüdrandi või ma ei tea mis võtme, käiasin seda nii palju et mahuks mutrile otsa ilusti. Aga kuna materjal oli võtmel nii pehme siis pidin vähe tugevamaks keevitama, siis järgmisena hakkas see hammas läbi painduma, sai sinna ka polt keevitatud ja voilaa, töötas Enne välismaa reisi hakkasin pooltelgedel ka kumme vahetama. Kuna laiali oli vaja niikuinii võtta siis võtsin mõlemad nii laiali kui oskasin, pesin vana määrde seest välja, panin uued kummid ja uue määrde kah. Ja täna tahtsin pressiga diffri kaane puksi ära vahetada. Leidsin juba mingi suure laagri ka millega saan pressida, sättisin pressi alla valmis, kaks pumpa pressile ja kogu vedelik jooksis pressist välja🤬 Aga saagisin saega vana puksi ääre puru ja sain ilusti vahetatud. Polupukse on ikka lausa lust külge panna. Järgmine nädalavahetus proovin tagasillani jõuda.

Pikk vaikus olnud vahepeal, aga väike update. Mootor sai tegelt juba tükk aega tagasi maha tõstetud, aga näe aega siia kirjutamiseks leidsin alles nüüd! Enamus pigimatti on välja võetud ja ainukesed asjad on veel põhjaalused vollad/torud, mille klambrid lahti ei tahtnud tulla. Ja siis peaks kere põhimõtteliselt puhas olema. Pole muud kui oodata, et saaks ära viia. Lisaks õnnestus leida endale ketassild koos typ188 diffriga(pidi olema ilmselt ~3.64 ülekanne). Uut pildimaterjali praktiliselt pole, aga vaatan mis galeriist leiab.

Sinu oma ju sellevõrra kallim jälle pärast

hooaeg läbi , see aasta väga palju läbisõitu ei tulnud ,kuid veidi putitasin titevigu : -uus el vent (rajaoma ) -uus roolivõimu toru -uus gaasitross -uus õhuvõtu toru -org suunatuled klaasid -uued tagumise pidurisilindrid ,klotsid ja muu sinna sisse õlid filtrid vahetatud odomeeter: 272000 kuna ülevaatusel ei sobinud klaasi bänner ja tumedad tuled siis eemaldasin ka need vead , veel lõpetas koostöö ära el. akna süsteem , tegin ka need ümber vana hea lasso süsteemipeale . pildil ka põhisüüdlane miks autoga pole väga jõudnud tegeledea (suur projekt valgest tellisest ) enne talvepukust suurem pesu . paraadna ees trimmerdaja või mõni teine omaala spetsialis suutis mu auto klaasi purustada ... õnneks sain üsna kiiresti uue klaasi Rihol ,suured tänud Rihole palju abi saanud temalt .

Sai tehtud paar pilti kere üldisemast olukorrast. Kõiki pisi roostetäppe ei hakka üles võtma, aga üldiselt ikka heas korras täpselt selle jaoks, milleks ta mõeldud sai - kasutamiseks. Tõsisemat keevitustööd vajab tagumine põll. Auto sai ka arvele vahepeal võetud, reg. eelne oli komplektsena tehtud.

Kuna enda teisel autol esi differ laiali siis saab järgi minna alles 1.5 nädala pärast. Viimased keevitused e30 kere kallal käivad, eks tuleb pilte siis juurde kui kere oma silmaga näen. Minu rohelise küljest saab paremaid tükke lõigata kellel vaja.

Ahoi. Sügis on kätte jõudnud ja auto läheb talveks puhkama. Sõidetud sai ca 4700 km kokku. Kaugeim sihtkoht Poola E30 kokkutulek.

Sai siis jõutud lõpuks sinnamaale, kus garaaži põrand oli piisavalt tahenenud ja sai lõpuks masin kuiva ja kindlasse talvekorterisse, kus siis lähitulevikus läheb ehitamiseks. Selgus ka kurb tõsiasi, et salongi lekkinud vesi on põhja seestpoolt uuesti ussitama ajanud... ehk siis tuleb kogu see teekond jälle ette võtta😑

2020 novembri lõpus õnnestus lõpuks load saada, aga ilmad olid juba liiga halvad, et rullnokaga sõita. Õnneks oli novembri alguses õnnestunud üks E46 osta, nii et sai sellega talv otsa ringi kärutatud. Selle aasta kevadel heade ilmade saabudes oli aga lõpuks sobiv aeg 320i garaaži panna ja 316i välja võtta ning saada lõpuks päriselt enda esimese autoga sõita. Kuidas oli? Alguses oli tore. Siiamaani on tore. Iga kord kui selle autoga sõidan, on suu kõrvuni. Nii hea kerge, reibas ja lihtne sõita ja tänu kitsastele piilaritele näeb hästi välja ka. Aga emotsioon, mida see auto pakub, ei tule ainult sõitmise lihtsusest. Kõndida auto juurde, tõmmata välja antenn, keerata lahti juhiuks, autosse istumise järel avada kahe sõrmega kõrvalistuja uks, et teisel pool autot oodanud sõbrad ka sisse saaks, käivitada kõik neli silindrit, keerata juhipoolne aken alla, vändata lahti katuse luuk ning rämeda palavuse ja lõõskava päikese käes aknad lahti, katuseluuk lahti ja Vennaskonna kassett tuulemürast üle mängimas randa või peole või kuhu iganes minna on nii äge, et ei oska seda kirjeldada. Oleks neid hetki vaid rohkem. Aga kus siis käidud sai? Välismaale ei jõudnud, aga Eestiski oli tegevust piisavalt. Esimene sõit viis pesulasse ning pärast seda maale vanavanemate juurde. Kõige rohkem käisingi sel suvel vanavanemate juures ning hea meelega käinuks ainuüksi teekonna pärast mitu korda päevas. Paar nädalat oli E46 remondis, nii et kasutasin rullikat igapäevaselt ja iga ilmaga, aga muidu üritasin pigem ainult kuivaga sõita. Muidugi oli hiljem heade ilmade korral auto veel mitu päeva järjest kasutuses. Lisaks maal käimisele ja igapäevastele toimetustele jäin näiteks ühel neljapäeval parklas teiste autohuvilistega paariks tunniks juttu ajama. Sai käidud korra 30-kraadises kuumuses kooli lõpetamas ja pärast loomulikult lõpupeol ka. Ühel öösel otsisime sõpradega Peipsi ääres kohta, kust ilusti päikesetõusu näeks ja käisime tagasiteel ette teatamata kell 5 hommikul veel ühe sõbra juurest läbi. Kohalike E30-huviliste kogunemisel tuli ka kohal olla. Siinkohal pean tõestuse teistelt laenama, sest ei teinud kohapeal ühtegi pilti. Ja loomulikult sai erinevatel sõpradel ja sugulastel külas käidud. Mõned nädalad võis autot Tallinna vahel näha kuni eelmisel nädalavahetusel Tartus käisin ja pere hobiautod garaažis ära paigutasime. Rullnokk teeb sellel aastal veel kindlasti ühe sõidu pesulasse ja võib-olla käin veel kusagil viimaseid ilusaid ilmasid nautimas, aga suvine vanatehnikahooaeg hakkab vaikselt koomale tõmbama.

Tervist Ei, keegi pole vahepeal rullnokka hiigelhinnaga tahtnud ning ma pole ka piisavalt mõistlikuks inimeseks hakanud, et ägedatest autodest loobuda. Lihtsalt natuke aega ei tegelenud autoga ja hiljem ei viitsinud kirjutada. Aga auto on tegelikult ilusti alles ja sõidab kenasti. Paslik oleks siiski vist loogilises ajalises järjestuses rääkida, et mis vahepeal toimus või ei toimunud. Pildimaterjaliga on küll kehvasti, aga 2018. aasta sügisel sai taas armatuur ära vahetatud. Too, mis eelmine kord sisse sai tõstetud, oli küll samuti mõradeta, aga kuna oli auto küljes olemise asemel garaažis vedelenud, olid nurgad ära pekstud ja koledad. Tegelikult kui vaatama hakata, siis ei jäänud liiga hea mulje. Seekord sai päris hea. Vaid paar defekti, mis üldse ei häiri. Ainus töö käigus tehtud pilt on sellest, et soojendusreste ümber tõstes panin tähele tootmiskuupäevaga kleepsu ning hakkasin mõtlema, et tänaseks on terve see auto pärit riigist, mida enam pole, ja mõeldud maailmale, mida enam pole. Ainult mineviku vari. 2019. aasta alguses said vahetatud jagajakaas koos rootoriga ning küünlajuhtmed. Kaas ja rootor olid nii koledad, et isa arvates poleks tema Mercedesed enam ammu nendega üldse käinud. Mootori töö läks paremaks küll, aga minu jaoks oli huvitavam hoopis see, et vanad detailid olid plastiku sisse valatud märgete kohaselt justkui 88. aasta 14. kuul ehk ilmselt siis tegelikult 1989 veebruaris toodetud originaaldetailid. Ulme. Lausa veidi kahju oli ära vahetada. Samuti sai 2019 ostetud uus käigukanginupp, aga see jäi paraku külge panemata, sest vahepeal on detaili muudetud ning uus nupp on hoopis teistsugune. See vana mõrase skeemiga tegelikult ei häiri nii väga ja on ka väike osa selle auto ajaloost. Las ta siis esialgu olla. 2019. ja 2020. aastal see auto põhimõtteliselt ei sõitnudki. 2019 sai ainult ühe garaaži juurest teise juurde viidud ja 2020 oktoobris käisin ükspäev ülevaatusel ning lasin tolmu maha pesta. Enamiku ajast seisis rullnokk aga sama koha peal, samas kui ümbritsevas keskkonnas toimusid muutused ja oli näha erinevaid teisi hobiautosid. No ja paar korda sai käidud ühte rehvi täis pumpamas. Rohkem ei meenu, et midagi neil aastatel toimunud oleks. Järgmises postituses on lootust juba tänasesse jõuda, aga seniks üks meeleolupilt ja soovin head õhtut.

Müüsin täna auto löpuks üle pika mötlemise maha - edasi liigub Tallinna ning edu uuele omanikule.