Edetabel

Vahepeal on midagi isegi juhtunud... Kuna ma väga palju pilte ei tee, siis pole neid väga näidata ka, aga midagi ikka. Kaua ootasin ühte uut esitiiba, neid ei saanud ka samasuguseid, esimesena kätte saadule pidin siis suunatuleaugu tegema teise järgi jne. Aga vähemalt nüüd siis värvitud ja kuskilt otsast saab kokku panema hakata ja teha, ehk tuleb seda motti ka juurde.

See hooaeg vaatamata pikale summutitööle oli väga edukas. Said siis kõik kulinad ja vidinad nii auto külge nagu soovisin. Ehk siis mootor, 6 käiguline kast 4 punk kinnitusega, ning roostevabast summuti. Mootor sai kenasti tööle ning jõu numbrid ilusaks. Tehnikaga kõik rea peal. Siis aeg taaskord ette võtta kere ja sisu.kerel hakkasid siit ja sealt paistma mure kohad ehk rooste. Otsustasin, et see aasta on parim aeg toimetada kere Marguse juurde. Oktoobri lõpuks saigi rull paljaks kooritud, ning sõit võis Jõgevale alata. Kere siis hetkel veel Marguse juures. Kuigi kere paistis pealt näha suht roostevaba siis tegelikult tööd seal jagub ja oli viimane aeg keretöödega alustada. Eelmise aasta lõpus ostsin valmis ka istmed mis vajasid taastamist. Mõni nädal tagasi sain ka istmed sadulsepalt tagasi. Tulemusega väga rahul. Tagaistmest pole jõudnud pilti teha. Lisaks tuleb ka uus laepolster ja sirmid, ning tagumine aknalaud kaetakse ka sama materjaliga. Peale pikka perioodi mil sai tegeletud mootori, summuti ja käigukastiga. Mis võttis päris mitu hooaega ja lisaks igasugused pettumused, viivitused mis selle perioodi jooksul tulid. Kõik see jama kokku kaotas igasuguse tuju asjaga tegeleda. Marguse ja sadulsepaga sujuvad asjad väga kenasti. Operatiivne ja kvaliteetne töö mõlema poolt. Praeguseks on ehitustuhin tagasi ja põnevusega ootan millal saan autot kokku panema hakata. Soovin teile ilusaid pühi ja palju jaksu oma projektide lõpule viimisel.

Mäletad ka kus kõik jupid on või? 😁

Tasa ja targu. Viimane mure on ta kodust uude garaaži liigutada, kodus vaja ruumi teha ja selleks, et teda liigutada inimlikult oli vaja kapotialune ära lõpetada ja nüüd esisild alla panna. Siis veereb. Kapotialuse idee tuli interneedusest juba ammu, peale palju keevitamist ja pahteldamist ja lõpuks enamvähem rahulejäädes värv peale lastud. Elukaaslane ilmselt kokku seda autot lihvind ja pahteldanud väga jõhkraid töötunde. Tagant järgi kumbki me seda tööd enam ette ei võtaks ja päris ideaalseks teda ei saand ikka. Mõned pildid panen alla. Mootorina andsin alla m50 turbo pealt ja toon ühel hetkel viimase asjana ühe m54b30. Hea lihtne lahendus ja mul on peaaegu, et kõik olemas, et see sinna vahele visata. Kastid, kardaanid, käigukastihoovastikud, sidurid, hoorattad, käpad, karterid, puksid. Lihtsalt pole mahti ja tahaks muude asjade peale rahalisi vahendeid panna. Ideaalmaailmas tahaks ta saada liikuma suveks, aga no lubada küll ei oska, sest viimase poole aasta jooksul pole tema jaoks üldse palju aega olnud. Täiesti võimalik ka variant, et custom asjad teen ise ära ja lõpliku komplekteerimise viin kellegi hoolde. Kõige keerulisem asi ees minu jaoks on elekter, sest kuna see otsus sai juba tehtud, et kaitsmekarp tuppa, siis peab elektriga möllama ja see minule kõige keerulisem, aga eks tuttavate abiga saame ilusti paika. Kedagi veel huvitab, siis korra kuus mingi youtube video laadne asi ka, et mis autodega teeme, link siin.

Käidud nagu naksti. Oli meid 4 autot, palju nägusid, saime kenasti hakkama. Mõnevõrra oli pretensioone uue kohavaliku poolelt, autod nagu hajusid laiali eri paikadesse ja sama võiks öelda ka rahva kohta, ei olnud enam seda karja lagedal platsil. Kuid sellele vaatamata väga lahe, motti ammutatud nüüd nii Eestist kui Poolast ja kogu roadtripist, praegune sõnum tuleb kenasti garaazist töö kõrvalt suitsupausilt. Saime tunda muuhulgas ka lõhkist rehvi ja seda, et ühtki sobivat varuratast ei olnud. Tuli ilmsiks muidki asju, milles on süüdi aeg või kodumaa mikroskoopilised dimensioonid. Igatahes mina loen ürituse kordaläinuks. Ja kuidas ma saakski mitte rahul olla?? Tänan oma sohvrit, meie peaorgunnijat ja kõiki teisi kohalviibijaid, minu poolest tuleb kolmas kord ka vabalt. Sihtpunkt ei olegi isegi kuigi oluline enam, mulle meeldib nagunii rohkem teel olek. Kojuminek pole iialgi nii hea, sest sa juba tead, mis sind ees ootab. Just see teadmatus teeb reisi põnevaks. 😉

Saavutustest ja arengutest jutustan siis kui masin talvepuhkusel