Edetabel

DME on ECU jah. Süütepooli primaarmähise pinge peabki pulseerima, muidu ei tekiks sekundaarmähises pinget ega küünlas sädet. Õigupoolest tuleb selle plussklemmile pidev pluss ning juhib DME seda miinusklemmi lülitamisega täpselt nagu Zigulil - ainult, et ilma mehaaniliste kontaktideta. DME saab väntvõlli asendiandurilt (ja mootoritel, millel on, ka nukvõlliandurilt) signaali selle pöörlemiskiiruse ja asendi kohta, millele vastavalt arvutatakse süütehetk DME parameetritesse kirjutatud tabelite põhjal ja saadetakse vajalikul hetkel süütepoolile impulss. Seda impulssi ei mõjuta M40 mootoril (ega Motronic juhtimisega M20) süütejagaja absoluutselt, sest sädeme jaoks vajalik pinge tekitatakse olenemata sellest, mis asendis see on - ja see liigub kas läbi jagaja süüteküünlasse või "taob kuskilt üle", nt. juhul, kui jagaja ei ole õiges asendis. Muuseas suudab jagaja toimida ka juhul, kui rootor ei ole parasjagu klemmiga absoluutselt kohakuti, sest pinge ülekanne rootori ja klemmide vahel on üle õhu, s.t. ükski klemm jagajakaanes ei puuduta füüsiliselt rootorit peale süütepoolist rootorile mineva keskmise klemmi. Vastus sinu küsimuse teisele poolele on, et see, kas M40 mootoril jagaja kaas on kraad hilisem või varasem, ei oma üldse mingit tähtsust, kuni jagaja kontaktipaar on süütehetkel piisavalt kohakuti ja pinge saab liikuda rootorilt klemmile edasi ilma, et kuskilt mujalt kergema tee leiaks. Uuematel mootoritel, nagu E30 puhul M42, on juba edasijõudnum jagajata süsteem, kus on igal silindril oma süütepool. Ajastuse reguleerimine on endiselt sama põhimõttega nagu M40, lihtsalt ühe süütepooli neljakordse lülitamise asemel lülitatakse vastavalt mootori asendile vajalikku süütepooli ehk jagamine toimub juba DME sees. Loo lõpuks oli see jagaja kaane avade ovaalseks viilimine täiesti kasutu ajaviide, millest mingit kasutegurit ei teki. Kui on soov süüteajastusega mängida, tuleb eepromi lugema ja kirjutama õppida.