Hind on suhteline mõiste. Uunikumi säilitamist minu arvates ei saagi teha raha nimel, et ostan täna ja 10 aasta pärast müün kallima hinnaga maha. Et see auto säiliks ilma täieiku kasutamiseta näiteks 10 aastat samasuguses konditsioonis, see nõuab väga häid ja huvitavaid säilitamistingimusi, no minu arust pmst võimatu, miskit ikka idaneb, väsib ja "sureb" öhesõnaga säilitatav auto vajab NIIKUINII raha, et säilitada tema sõiduvõime ja omadused vastavalt "sünniajale".
Pigem on tõsine hobiautoga tegelemine ja hoidmine kui elukutse. Teed paar sõitu südasuvel (sellisel juhul eesmärgiks ikkagi auto säilitamine), ehitad vastavalt oma soovidele ( no põhisuund ideaalis oleks ikkagi originaalsuse säilitamine) ja tunned auto omamisest lihtsalt rõõmu kui tänaval teised järele vaatavad... üldiselt tegeled oma autoga siis kui sul aega ja tahtmist. Ideaalis kanduks selline hobiauto põlvest põlve, aga jah siinkohal on raske arvata ma loodan, et mitte ainult minul vaid ka paljudel teistel, et kus kurat mina tean kas minu tulevasest lapsest saab ajaloohuviline tehnikafänn, kes oskaks seda hinnata???
Juba Eesti kliima ja teeolud lihtsalt "söövad" auto ära tee mis tahad. Raske on meie tingimustes midagi säilitada, mille toome siia E30 näitel nende sünnimaalt.
E30 hinda saab küll arvestada rahas, aga minu arvates on ikkagi väärtuslikum tema linnapilti ilmumine ja veel enam selle auto omamine. Muidugi mõtlen siin ikkagi viisakaid autosid, millele saab järgi vaadata. Aga usun, et "varsti" ongi jäänud kogukond, kes omab säilinud isendeid või korralikult taastatud.
Järjest olulisemaks muutub minu arvates e30 müüja seisukoht, kelle ta auto müüb. Kas samasugusele fännile, kes autot hoiab ja autoga edasi tegeleb või "suvalisele" härrale, kes auto lihtsalt aastatega maha kannab.
Kindlasti on ka väga lai teema mis tähendab "korralik" E30 ühele või teisele ja sealt tekivad erinevad väärtushinnangud.