Tavaline LSD vs visco

Tervist.

Sooviksin teada saada, mille poolest on tavaline LSD parem kui visco LSD?

Kõigi "sellest juba korduvalt räägitud" vendade rahuldamiseks tuhnisin foorumit veits ning tõesti see teema on off hand kommentaarina 10+ aastat tagasi läbi käinud:

"Viscol läheb rakendumiseks aega aga friktsioonketastega variandil on juba preload algul peal

ja rakendub koheselt kui rataste kiirused muutuvad.

Seetõttu on Visco diffriga auto veidi alajuhitavam ja läheb algul otse mitte kohe külge.

See sõltub muidugi mootorivõimsusest ka veidi, kui kiirelt rattad tühja saadakse.

Talvel igatahes on tunda mul, et murdosa sekundike võiks varem tagaosa liputama hakata aga

hiljem ei ole enam nagu vahet.

Subarul on samamoodi taga ja keskel viscod ning auto on väga alajuhitav ja läheb pidevalt otse.

Ainult kontraga saab normaalselt kurve läbida, erinevalt näiteks audi quattro süsteemist.

Nii Visco kui clutch-pack blokeeringud kuluvad ja igavene pole kumbki.

Visco hakkab vaikselt läbi libisema kui vanaks jääb.

Samas clutch-packi saab tunduvalt kiiremini p**sse keerata kasutades vana õli ja vahetamata seda korrapäraselt.

Visco on kinnises korpuses ja selle õli vahetada ei saa, hammakatele käib tavaline friktsioonlisanditeta differentsiaaliõli.

Ei maksa nüüd arvata, et visco halvem on kui clutch-pack blokeering, mõlemal on omad iseärasused.

Kui ma tutikat diffrit peaks valima võtaks isiklikult clutch-packi aga kui kasutatud peaks valima, siis viscoga ilmselt veidi väiksem võimalus ÜLE saada."

Kas tõesti nõks varem tavalise LSD rakendumine pälvib ligi 2-kordse hinnavahe või on ka mingid muud eelised? Näiteks haakumise tugevus vms?

Arvesta nüüd nende difrite läbisõitu tänaseks ja remonditavust, viscod on suure töenäosusega kõik juba ammu kohviks lastud, ketaslukul saad ära vahetada sisu kui päris tükkideks pole sõidetud ja vajadusel lisada ka kettapaare tugevama blokeeringu saamiseks. Endal üks aastate tagune kogemus viscolukuga kui hanges istudes 1 ratas keris tühja ja teisel oli toimuvast täiesti ükskõik.

Tiidu mainitud hangesistumine on põhimõtteliselt võimalik ka Quaife spiraalhammasratastel põhineva difriga, mis muidu peaks veel äkilisemalt rakenduma, kui ketaslukk. Seda juhul, kui ühel rattal nt kiilasjää tõttu igasugune takistus puudub ja auto kohalt ei liigu.

Visko "lukustub" siis kui rataste kiirused erinevad, ketasluku lukustumine sõltub diffrist läbi minevast jõust.

Ketas sobib ringrajale, visko rohkem raskele maastikule/offroadile. Omast kogemusest võin öelda, et viskoga ei teki ketas- ja keevislukule omast "rattad lukus" tunnet.

Tiidu väitele viskode vastupidavuse osas vaidleksin vastu. Olen kokku omanud 5 e30 visko diffrit ning 4 neist on olnud töökorras. Ühel lekkis visko simmer, kas suurest läbisõidust või oli vedelik liiga kuumaks lastud, seda ei tea. Visko korpuseid on ka vahemalt 2 eri tüüpi, osad tehase poolt kinni keevitatud, teised stopperiga lahti käivad ja teoreetiliselt taastatavad ( paksema silikoonõliga ka parendatavad?) Katkist viskot on käega keerates kohe tunda, kulunud ketaslukku on käega raskem tuvastada.

Ketasluku suureks plussiks on see, et kõiki varuosi on võimalik eraldi osta (188 diffril ka 3 ja 4 ketta upgrade)

Kui valida siis ise eelistaks ketaslukku aga visko on siiski parem kui lahtine.