kurikristjan

Müügiks 4,27 LSD E30 kaanega. Läbilibisemine hetkel (poolteljeflantside vahel tsentrist mõõdetuna) 90-100nm vahel (ühega ei libisenud, teisega libises). 900€ 53858447 Põltsamaa

Kui paak on silmini täis, siis kütust võib krae vahele tulla ohtralt. Tühjemapoolsega võiks suurema looduskatastroofita hakkama saada. Paljud on need regulaatorid üldse vahelt välja jätnud ja sõidavad ka, kuid ilmselt vanakooli süsteemil rõhku stabiliseerida nad pigem aitavad. Pumba ees olev kopsik ei reguleeri midagi, kui mu mälu ei peta, sealt voolab lihtsalt läbi. Kui kõik on vana, siis ise laseksin paagi alla ja vaataks kogu olukorra (sh voolikud-torud) seal üle. Ventilatsioon paagi ja tankekõri vahel (jäme voolik, jookseb läbi istmealuse toru rattakoopasse ja sealt tankekõrisse) on tihti täisti mäda.

Või ostad (ehitajad ja torumehed ilmselt laenavad töö juurest) armaflexi isolatsioonimatti, kust saad ise välja lõigata. Peenemat tulemust ihates otsi koht, kus on vesilõikuspink ja lase neil lõigata.

Kas see on piisavalt talvine? 😀 mul on ühest oma roikast jäärajalt ka paar tk arvutis, lükkan hiljem siia ehk

Kaua seisnud on? Äkki on pihustid lihtsalt kinni?

DME on ECU jah. Süütepooli primaarmähise pinge peabki pulseerima, muidu ei tekiks sekundaarmähises pinget ega küünlas sädet. Õigupoolest tuleb selle plussklemmile pidev pluss ning juhib DME seda miinusklemmi lülitamisega täpselt nagu Zigulil - ainult, et ilma mehaaniliste kontaktideta. DME saab väntvõlli asendiandurilt (ja mootoritel, millel on, ka nukvõlliandurilt) signaali selle pöörlemiskiiruse ja asendi kohta, millele vastavalt arvutatakse süütehetk DME parameetritesse kirjutatud tabelite põhjal ja saadetakse vajalikul hetkel süütepoolile impulss. Seda impulssi ei mõjuta M40 mootoril (ega Motronic juhtimisega M20) süütejagaja absoluutselt, sest sädeme jaoks vajalik pinge tekitatakse olenemata sellest, mis asendis see on - ja see liigub kas läbi jagaja süüteküünlasse või "taob kuskilt üle", nt. juhul, kui jagaja ei ole õiges asendis. Muuseas suudab jagaja toimida ka juhul, kui rootor ei ole parasjagu klemmiga absoluutselt kohakuti, sest pinge ülekanne rootori ja klemmide vahel on üle õhu, s.t. ükski klemm jagajakaanes ei puuduta füüsiliselt rootorit peale süütepoolist rootorile mineva keskmise klemmi. Vastus sinu küsimuse teisele poolele on, et see, kas M40 mootoril jagaja kaas on kraad hilisem või varasem, ei oma üldse mingit tähtsust, kuni jagaja kontaktipaar on süütehetkel piisavalt kohakuti ja pinge saab liikuda rootorilt klemmile edasi ilma, et kuskilt mujalt kergema tee leiaks. Uuematel mootoritel, nagu E30 puhul M42, on juba edasijõudnum jagajata süsteem, kus on igal silindril oma süütepool. Ajastuse reguleerimine on endiselt sama põhimõttega nagu M40, lihtsalt ühe süütepooli neljakordse lülitamise asemel lülitatakse vastavalt mootori asendile vajalikku süütepooli ehk jagamine toimub juba DME sees. Loo lõpuks oli see jagaja kaane avade ovaalseks viilimine täiesti kasutu ajaviide, millest mingit kasutegurit ei teki. Kui on soov süüteajastusega mängida, tuleb eepromi lugema ja kirjutama õppida.

Jagaja asend pole kuidagi seotud süüteajastusega, sest selle AINUS funktsioon on sädet vaid õigesse kohta jagada. Kogu ajastuse reguleeringu teeb DME. Süütepooli lülitab DME. Reguleerimisamplituud on piisavalt väike, et originaalseadituse puhul ilmselt vabrikust seatud jagaja töövahemikust piisab täielikult. Reguleeritakse väntvõllikraadidega, seega nukkvõllikraade teeb 1 kraad süüteajastuses vaid pool. Kui jutt oleks Jetronic M20-st, siis seal jagaja keeramine aitaks, sest see on täiesti erinev süsteem, kus ka süüte trigger on jagaja sees.

Seal videos on tavaline LSD. Visco-LSD tahab pm kahte erinevat õli ja selle visco õli kohta infi vähe, tehas ilmselt ei ole mõelnud, et seda remonditaks. Poleks vist väga loogiline, kui viscoelement oleks silmini õli täis, sest soojuspaisumise puhul kaotaks siis kohe mingi tihendi. Paksem õli ilmselt suurendaks "preloadi" ja ilmselt ka lukustuks varem?

Soovitan fotol oleva viguri leidmiseks kiigata ka e34 varuosakoodi klappi, üpris sarnane vidin on mälu järgi ka neil ja enamusel peaks peal ka olema.

Loodetavasti on radika ümber olevad õhusuunamise plastikosad ka kõik olemas.

Pakuks, et see võib olla ka normaalne töötemperatuuri kõikumine paari kraadi võrra. Ilm, temperatuur, koormus, viskosiduri tervis jne mängivad rolli. Lisamärkuseks, et temperatuurikell ei ole lineaarne.

NGK küünaldel on neljanumbrilised koodid, millega saab kataloogidest otsida. BPR5EY 1233 BP5ES 7832 ZGR5A 5077

Reaalses elus pole erilist vahet, kumma sa paned, süütavad mõlemad ja samuti on kuumusaste sama. ZGR5A on võib-olla veerand karva võrra parem, kuna viib sädeme rohkem põlemiskambri keskele. Nagu kuskil mujal eile ütlesin, on süüteküünal samasugune vaidluseallikas nagu mootoriõligi. Kõigil on oma põhimõtted valimiseks, aga reaalselt üht teise vastu testinud ja sellekohast andmepanka koostanud ei ole tavaliselt keegi.

Ei saa hästi küsimusest aru, järelturg = aftermarket ju? Kui elemendist piisab, siis Quaife ehk? See vist isegi eluaegse garantiiga. Pole muidugi ketaslukk. Tootjaid on veel. Komplektset "võta karbist ja pane alla" asja kas ei saa või on hind kõrge. Müüakse ebay ja teistes kohtades.

E39 296mm kettaga kasutab ka 15" velge, ma pakun, et 16" töötab ideaalselt. 17" muutub vajalikuks kettamõõduga ~325mm.