Edetabel

Väike update ka. Sai siis niikaugele, et üv peal ja kannatab sõita juba. Kuigi on veel teha nii mõndagi, aga ei miskit mis takistaks sõitu. Motivatsioon on laes ja naudin igat kilomeetrit. Uueks aastaks loodan siiski kõik ilusti korda teha.

Kahju, et nii lühiaegne katkestus oli.

2020 novembri lõpus õnnestus lõpuks load saada, aga ilmad olid juba liiga halvad, et rullnokaga sõita. Õnneks oli novembri alguses õnnestunud üks E46 osta, nii et sai sellega talv otsa ringi kärutatud. Selle aasta kevadel heade ilmade saabudes oli aga lõpuks sobiv aeg 320i garaaži panna ja 316i välja võtta ning saada lõpuks päriselt enda esimese autoga sõita. Kuidas oli? Alguses oli tore. Siiamaani on tore. Iga kord kui selle autoga sõidan, on suu kõrvuni. Nii hea kerge, reibas ja lihtne sõita ja tänu kitsastele piilaritele näeb hästi välja ka. Aga emotsioon, mida see auto pakub, ei tule ainult sõitmise lihtsusest. Kõndida auto juurde, tõmmata välja antenn, keerata lahti juhiuks, autosse istumise järel avada kahe sõrmega kõrvalistuja uks, et teisel pool autot oodanud sõbrad ka sisse saaks, käivitada kõik neli silindrit, keerata juhipoolne aken alla, vändata lahti katuse luuk ning rämeda palavuse ja lõõskava päikese käes aknad lahti, katuseluuk lahti ja Vennaskonna kassett tuulemürast üle mängimas randa või peole või kuhu iganes minna on nii äge, et ei oska seda kirjeldada. Oleks neid hetki vaid rohkem. Aga kus siis käidud sai? Välismaale ei jõudnud, aga Eestiski oli tegevust piisavalt. Esimene sõit viis pesulasse ning pärast seda maale vanavanemate juurde. Kõige rohkem käisingi sel suvel vanavanemate juures ning hea meelega käinuks ainuüksi teekonna pärast mitu korda päevas. Paar nädalat oli E46 remondis, nii et kasutasin rullikat igapäevaselt ja iga ilmaga, aga muidu üritasin pigem ainult kuivaga sõita. Muidugi oli hiljem heade ilmade korral auto veel mitu päeva järjest kasutuses. Lisaks maal käimisele ja igapäevastele toimetustele jäin näiteks ühel neljapäeval parklas teiste autohuvilistega paariks tunniks juttu ajama. Sai käidud korra 30-kraadises kuumuses kooli lõpetamas ja pärast loomulikult lõpupeol ka. Ühel öösel otsisime sõpradega Peipsi ääres kohta, kust ilusti päikesetõusu näeks ja käisime tagasiteel ette teatamata kell 5 hommikul veel ühe sõbra juurest läbi. Kohalike E30-huviliste kogunemisel tuli ka kohal olla. Siinkohal pean tõestuse teistelt laenama, sest ei teinud kohapeal ühtegi pilti. Ja loomulikult sai erinevatel sõpradel ja sugulastel külas käidud. Mõned nädalad võis autot Tallinna vahel näha kuni eelmisel nädalavahetusel Tartus käisin ja pere hobiautod garaažis ära paigutasime. Rullnokk teeb sellel aastal veel kindlasti ühe sõidu pesulasse ja võib-olla käin veel kusagil viimaseid ilusaid ilmasid nautimas, aga suvine vanatehnikahooaeg hakkab vaikselt koomale tõmbama.