Edetabel

Katuseluugi tihend ei peagi hermeetiline olema, seal on äravoolud ja tagaservas renn mida on näha siis kui tagaserva üles tõstad luugil. Kui aga liiga palju ülevalt peale tuleb siis ei jõuagi vesi ära voolata ja niriseb üle ääre salongi. Lisaks võivad äravoolud umbes olla- esimesed äravoolud jooksevad küljekarpidesse esikõlarite taga, tagumised äravoolud pagasniku külgedel tuulutusklappidesse.

Mingiaeg tagasi sai ülevaatuse tarbeks 14 tolli pudelikorgid ostetud . siis autoga selline jama et 10korrast üks- kaks korda ei taha võtmest tööle minna , kahtlustan süütelukupõhja ja teine jama suunadega ,et vilguvad kolm nelikorda ja siis ei vilgu , vahest ei tööta üldse . Kas kang pekkis või ohutuledelüliti või relee vigane .

Kõik vajalikud tööd tehtud, seisis auto enne kokkutulekut peamiselt garaažis, sest üritasin vältida äsjapestud mootoriruumi ja põhjaaluse määrdumist. Plaan oli hommikul garaažist auto võtta, rahulikult hommikusööki ja kütust osta, pesulas käia ning seejärel kogunemispunkti minna. Auto aga nii ei arvanud. Jõudnud garaaži, kontrollis isa jahutusvedeliku taset ning oli üllatunud, nähes kui palju peale peab valama. Lootsime parimat ning suundusime poodi, millest tulles märkasime minu auto parkimiskoha all märkimisväärset loiku. Taas otsustasime olukorda ignoreerida ning suundusime lähedalasuvasse Tartu Terminali kütust võtma. Tanklas kontrollis mu isa jälle jahutusvedeliku taset ning märkas, et radikaga ühenduva lõdviku vahelt tuleb suure survega katkematu jahutusvedeliku nire. Lähemal uurimisel selgus, et radika plastik on nii rabe, et seda saab ilma vaevata küljest murda ning lõdvik on lootusetult deformeerunud. Probleemi lahendas mu isa, laenates tanklatöötajalt tanklas toidu valmistamisel kasutatavat nuga ning nüsides sellega lõdviku deformeerunud osa lühemaks ja ka radika plastikut vähem koonjaks, mille järel sai lõdviku tagasi otsa panna ja kinni tõmmata. Enne noa saamist küsis ta veel teenindajalt, kas talle noa paratamatu määrdumine sobib. Väideti lahkelt, et pole midagi, aga kui töötaja oleks teadnud, et plaanis on hakata sellega plastikut jms lõikama, ei oleks ta vast nuga andnud. Peale seda lühikest vahepeatust käisime pesulas ning seejärel põikasime läbi Forssist lootusega uut radikat saada, kuid kahjuks oli asutus sellel laupäeval suletud. Sealt läksime kogunemispunkti Bauhofi parklas, kus isa liimis möödaminnes UM-ist tellitud kapoti mürasummutuse ka ära ning jäime autosid vaatama. Lühikese aja möödudes saabus parklasse mõningaid väga ilusaid autosid nagu must Touring, Baur kabrio ning Midaasja 316i. Enne kolonni väljumist jõudsime paarile inimesele oma probleemi tutvustada ning väita, et Valgasse me ei jõua, kuid peale kõne minu vanaisale, saime teada, et ta on parasjagu Saksamaalt Eestisse sõitmas ning saaks teelejäämise korral auto tagasi Tartusse vedada. Otsustasime riskida ning asusime kolonni lõpus teele. Sõit oli võrdlemisi sündmustevaene kui välja arvata peatus tiheda liiklusega maantee ääres, kus veokid pidevalt autode rivist mööda sõitsid ning nende taga sõitnud autod viimasel hetkel kõrvale tõmmata märkasid. Lisaks kiikasime igaks juhuks kogu aeg närviliselt temperatuuri näidikut. Valgasse jõudes oli isa tõsiselt üllatunud, nähes kui palju autosid kokku oli tulnud. Mõned pildid Valgast. Kokkutuleku korraldusliku poole pealt oli minu arvates kõik väga hästi. Üritus ise meenutas natuke Eesti Volga Seltsi algusaastaid, kuid sellel pole midagi pistmist korraldajate, vaid pigem E30 vanuse ning hinnaga. Praegu on veel nii odavaid (sõidukorras) rullnokkasid, et inimestel on südant nendega ka talvel sõita ning kuigi käesoleval aastal hakkavad esimese otsa E30-d musta numbri jaoks kvalifitseeruma, peetakse seda mõnikord endiselt päris autoks, mistõttu oli ilusate autode vahele ka paar nähtavalt talvekasutuses viibivat/viibinud masinat juhtunud. Teine asi, mis natuke silma riivas oli "tuuning". Mul pole mitte midagi tuuningu vastu ning olgu see tehtud mõne kuulsa firma või tavalise inimese poolt, oskan ma sellest lugu pidada. Siinkohal pean vajalikuks toonitada, et "kindla kontseptsiooni puudumisel on originaal parim valik". Kuigi toonklaasi üllataval kombel eriti näha polnud, oli näitena kontseptsiooni puudumisest vähemalt 2 autot, millel olid ilma mingi ideeta suvalised ja mittemidagiütlevad veljed alla pandud ning selle ainsaks põhjuseks tundus olevat asjaolu, et veljed pole vähemalt originaalid. Sellest ka jutumärgid tuuningu ümber. Ürituse juurde tagasi pöördudes kiidan korraldajaid ja püüan järgmisel aastal kauemaks jääda. Valgast koju sõit kulges samuti närviliselt temperatuuri näidikut jälgides, kuid sel korral oli tunne veidi kindlam, sest siis sõitis juba "turvaauto" sabas.