Hüppa postitusse
E30 COMMUNITY
  • 0
Chulo

Kütusepump

Küsimus

Kütusesurve regulaator on see, mis piirab surve 3.0 või siis 3,5 peale (m20b20 on lausa 2,5 bari)

Pump peaks ikka rohkem bare lööma.

Tecdoc andmed pumbale on sellised. M50B25 oma 3,5bar ja E30 316 oma 3,0bar. Tõsi, kummagi puhul pole tootlikust antud ja kui need rõhud on mõõdetud erineva tootlikuse juures on see number täiesti mõttetu. Boschi 044 pump lööb näiteks 250l/h juures 5 bar.

Ma just mõtlen, et palju sellest 3bar-ist latini jõuab juhul kui mõlema pumba tootlikus sama on...  Arvestades seda, et bensiini viskoossus on kuski 5CS, seda torustikku on pumbast mootorini ca 4m ja keskmine siseläbimõõt on 6mm tähendab see ikkagi mingit rõhu langu (täpsema arvutuse tegemiseks oleks vaja ka kütuse voolamise kiirust, ehk siis tarbija janusust teada vaja).  Kui latini 3bar ei jõua, siis ei tekita ka see regulaator sinna 3 bari. Rõhust latis sõltub, aga kui palju kütust silindritesse pritsitakse.

Jaga seda postitust


Postituse link
Jaga teistel saitidel

Sellele küsimusele on 7 vastust

Soovitatud postitused

  • 0

Ülol jälle palju infi otsimise vaeva ja muud peavalu :) Need on rõhuregulaatori rõhud, pump on võimeline ikka rohkem lööma. e30 puhul pumbad kõik samad 316i-325i. Kui latini 3 bar ei jõua, siis on pump juba peetis ja auto käib vaevaliselt. Kütus ringleb ju koguaeg ja latis koguaeg selline rõhk. Võta tagasivool lahti ,viska voolik kanistrisse, võta aega kaua sinna teatud kogus sisse jookseb ja saadki teada L/min :)

Minul oli tagasivool pooleldi umbes kunagi (võimalik üldjuhul vaid 63L paagivariandiga) ,tühikäigul käis halvasti, aga kiirendades oli minek tunduvalt parem. Voolikut lahti võttes lõi sealt ikka väga suure laksuga kütust välja. Seega on kindel, et pump võimeline enam lööma. Kuna e30 originaalis on 3.0bar max, siis ei oska õelda, kaua pump suurema rõhuga vastu peab.

Jaga seda postitust


Postituse link
Jaga teistel saitidel
  • 0

Lööbki rohkem. See 3 bar on teatud tarbimise juures. Ma lihtsalt ei mõista neid katalooge, miks pannakse kirja ainult rõhk, see ei ütle ju üksi mittemidagi, aga annab põhjust spekuleerimiseks. M50b25 rõhuregulaator peaks olema 3 bar.

Kui see nüüd ongi rõhuregulaatori rõhk, siis miks need välja tuua pumba andmetes?

 

Panen näiteks siia bosch 044 testilehe. Siit on näha, et mida väiksem on tarbimine seda suurem on rõhk või siis vastupidiselt, mida kõrgem on rõhk seda väiksem on tootlikus. Ilmselt on e30 pump küll piisava varuga arvestatud, et M50 janusse ei jääks.
bosch044fuelpumptest.jpg

Muudetud , muutis Chulo

Jaga seda postitust


Postituse link
Jaga teistel saitidel
  • 0

Kõrgem rõhk ja väiksem tootlikkus on ju füüsikaseadus. Kui pumpan samal kiirusel (mis pumbal peaks olema konstantne) läbi suurema diameetriga toru, on rõhk väiksem ja tootlikkus suurem ning vastupidi. Rõhul 5bar on "044" võimeline pumpama 250l/h kütuselatti. Kunagi sai ka selle tagasivoolu nipiga arvestatud, et ühe rullika kasutatud pumba tootlikkus oli ca 110l/h.

Jaga seda postitust


Postituse link
Jaga teistel saitidel
  • 0

 Kunagi sai ka selle tagasivoolu nipiga arvestatud, et ühe rullika kasutatud pumba tootlikkus oli ca 110l/h.

Ega meeles ei ole mitme bar-ise regulaatoriga seda mõõdeti?

Jaga seda postitust


Postituse link
Jaga teistel saitidel
  • 0

Kui pumpan samal kiirusel (mis pumbal peaks olema konstantne) läbi suurema diameetriga toru, on rõhk väiksem ja tootlikkus suurem ning vastupidi.

Tähtis on vasturõhk, mis ongi antud juhul see mis pumba tootlikuse määrab. Toru suurusest tulenevalt arvutatakse voolu kiirus ja sellest tulenevalt rõhu kadu/vasturõhk. Toru suurus ei ole antud juhul nii suur faktor kui rõhuregulaator.

Jaga seda postitust


Postituse link
Jaga teistel saitidel
  • 0

Pumba teemal veel niipalju, et pumba tootlikus l/h peaks olema ikka lahtises süsteemis mõõdetuna. Kui pumba andmetes on antud, et pump toodab 3 bari'i, siis selle teadmisega pole midagi peale hakata, kui sa just ei taha teada, kui hästi pumba turbiin on ehitatud ja kui tihedalt kokku pandud. Rõhu järgi ei saa mitte kuidagi tootlikust hinnata, muidu võiks arvata, et jalgratta rehvis oleva 5 bar'iga saab 5 turbokat 1 bari'iga ringi sõita küll ju.

 

Rõhuregulaatorist niipalju, et numbritest rääkides ja neid kontrollides tasub meeles pidada, kas räägid nö "idle" rõhust või "base" rõhust, vahe siis selles, kas vaakum on küljes või küljest ära mõõtmisel. Numbrite vahe siis hõreduse väärtus. Kui keegi mõõdab ja vaatab, et "mul peaks ka olema 3,5 bar aga on 2,8" siis ei tasu veel arvata, et midagi umbes või regu katki.

 

Chulo, arvutasin kunagi 8 mm toru läbilaske võimet just bensiinisüsteemi jaoks (tegelikult vaidlesin ühe tuntud tuuningupoe rohelise müügivennaga) ja tulemus oli selline, et paarituhande hp jagu läheb 8mm ja 5m pikkusest torust läbi ilma mureta  B)

Jaga seda postitust


Postituse link
Jaga teistel saitidel
  • 0

Pumba andmeid antakse nii kuidas jumal juhatab ja originaal pumpadele neid üldse ei anta, või kui antaksegi siis puudulikult, nagu näha. Boschi 044 pumba andmed olen mitmes eri versioonis näinud - küll 250lph@72,5psi (5bar)  ja 300lph@43,5psi (3bar). Kunagi sai Lanciale Walbro pump peale krutitud, sellel oli üldse 210lph@80psi (5,5bar) müüja poolt pakutud. Walbro pumba kohta mäletan veel seda, et sellega oli kaasas tehase testileht, kus oli tootlikus iga 0,2 (vist) bar tagant märgitud. Igal juhul on vaja teada nii pumba tootlikust kui rõhku mille juures selline tootlikus on, sest need ei ole arvutatavad vaid mõõdetavad numbrid. Süsteemitootlikuse saad juba arvutada vastavalt torustikule ja muudele elementidele (täiturid, reduktsioonklapid, drosselid, filtrid, hüdroakud jne.) mida süsteem sisaldab.
 

Kuna bensiin on suhteliselt vedel, 5cs kui õieti mäletan, siis igasugused torud ja pisikesed avad on tunduvalt vähem määravad kui hüdraulikas. Siit ka see, miks diiselautode torustik tihti jämedam on, disel on lihtsalt viskoossem. Näiteks hüdraulikavedelike viskoossus on normaaltemperatuuridel 20-64cs, olenevalt kasutatavast vedelikust. Määrdesüsteemides (NLGI2 määrded keskmäärdes näiteks) isegi 2000cs ja rohkem.

Siim, kunagi sai sama arvutus läbi viidud Sallu driftika tarvis. Tema kartis, et tal jääb tulevikus väheks 10mm teflon torust kui ta 700 hp tahab sellest konest saada. Oluline vahe on seest 6mm, 8mm ja 10mm torudel. Rristlõike pindala vahe on 6mm ja 8mm torul ligi 2x, 6mm ja 10mm torudel 3x. (üli)Väikest rolli mängib ka materjali libedus, kust aine läbi voolab, aga seda ei viitsi üldjuhul keegi arvestada. Selle arvutuse tulemus oli see, et igal juhul oleks päris suure varuga ka 8mm torust piisanud kui arvestada ka kõige kitsamaid kohti, ehk siis voolikute pressotsi, aga mehe rahustamiseks läks siiski käiku 10mm voolik.

Jaga seda postitust


Postituse link
Jaga teistel saitidel

Kommenteerimiseks loo konto või logi sisse

Kommenteerimiseks pead sa olema registreerunud kasutaja

Loo konto

Loo kasutajakonto meie foorumisse. See on lihtne!

Registreeri uus konto

Logi sisse

Sul juba on konto? Logi siit sisse.

Logi kohe sisse

×

Oluline teave

Oleme salvestanud sinu seadmesse küpsiseid, et aidata seda veebilehte paremaks muuta. Sul on võimalik kohandada oma küpsiste seadeid, vastasel juhul eeldame, et nõustud nendega. Kasutustingimused & Privaatsus