Edetabel

Tere kõigile! Alates 2020 suvest olen suvel sõitnud E28-ga. Siiamaani arvasin, et ilmselt see jääbki selleks suveautoks, mida kunagi ei müü jne. Kõik läkski plaanipäraselt kuni eelmise nädala alguses avastasin selle teema peakangelase kuulutuse Leedust. Panen paar kuulutuse pilti ka siia. Jõudsin paar päeva seedida seda ja peaaegu isegi unustada selle kuulutuse. Kuni kolmapäeva õhtul kirjutas üks sõber, et ta tahaks Vilniusesse ühele autole järgi minna ja kutsus kaasa. Siis hakkas endal ka lõplikult kibelema, et peab siis ikka minema ja selle E30 ka koju ära vedama 😃 Öösel vastu laupäeva sai siis kell 3 starditud Utena poole ja kell 9 olid lepingud sõlmitud ja raha üle antud. Edasi läks ring Vilniuse ja Riia kaudu tagasi koju (~620km). Autost siis nii palju, et see eelmise omaniku käes olnud 4-5 aastat. Enne teda olevat olnud juba värvitud, aga kehvasti. Tema käes siis sai auto veel korraliku ülevärvi ja üleüldse sellise suurema restaureerimise projekti. Järgnevalt siis mõned eelmise omaniku saadetud pildid. Mootor on üle käidud ja mis vaja olnud vahetatud-reguleeritud jms Pidurid ja veermik korrastatud. Uus paak. Põhi üle käidud ning kaetud ilmselt bituumeniga. Samuti kõik keredetailid jne on lastud täis mingit dinitroli laadset pruuni läbipaistvat möksi. Üldiselt täiesti valmis muretuks kasutamiseks auto. Samuti on Leedus auto arvel ajaloolise sõidukina (sellest ka Hxxxxx numbrimärk) ehk Eestis sarnane musta numbri taotlemisele, et on komisjonid kes hindavad jne. Selle kohta ka kõik paberid olemas ning ka ülevaatus kuni 2027a. Ma aru saanud, et Leedus lihtsalt natukene leebemad need nõudmised, aga ka kindlasti mitte lihtne protsess. Eile pesin auto kohe üle ning esimesed pildid siis kodus. Polnud ikka üldse plaanis sellist vahetust teha, aga antud auto ikka suhteliselt ideaalses korras ja mis kõige olulisem R6 mootor. E28 puhul oligi ainuke miinus see mootor. Mitte et see 95kw M20 mingi kiire oleks, kaugel sellest, aga see hääl lihtsalt nii mõnus. Samuti meeldis mulle väga selle auto komplektsus, kõik tungid, tööriistad jms olemas pagassis (v.a. 13/15 lehtvõti, selle otsin kindlasti juurde). Isegi see taskulamp on kindalaekas olemas ning ka mingid originaal BMW antenni määrimise lapid (pakendatud nagu märjad salvrätid). Sellest teemast lähtuvalt siis E28 kuulutus ilmub varsti auto24.

3/3 Muudest muljetest: Pidurid, pidurid, pidurid. Tunnen, et krt kergelt jäävad peale, lükata raske. Jantisin, mis ma jantisin, aga olin piduripedaali vedru külge unustanud sikutada Jäi teine kuidagi mingi nurga taha ja ei pannud üldse tähele, ajasin seal esialgu üldsegi mingit vale vedru taga. Sellega läks siis hästi. Summutiotsad peaks ringi kohandama ning kuidagi selle soolika seal taga jäigemaks saama. Liiga tilla-tölla see lugu seal. Õlijala all mingid õlitilgad. Ei teagi, kas jala tihendist või mingi VANOSe toru/banjo lekkimas. Jälgin veel. BMW värk Diffri tõmbas niiskeks. Peksis välja nii esimesest simmerist kui ka tuulutusest. Kardan, et overfillisin tsipa ning sellepärast ka tuulutusest seda tuleb, aga kas simmer ka sellega seotud või ikkagi lihtsalt küpse, ei tea. Jälgin veel. Õnneks vähemalt kast tundus siiani kuiv olevat. Õlivarda peaks uuel nädalal kätte saama. Hetkel ava pime. Praegune radika kork 140kPa. Kataloogis on M54 vist 200ne punn. Kas peaks vahetamisega kiirustama? Kliimaventilaatori saaga sai ka rahu. Saatsin ühele abivalmile kutile 2 ostetud ventikat testimiseks ning f*** - mõlemad kutud. Praegu mingit vurri polegi, aga tuleb kiirustada kuna varsti ilmad umbsemad. Kõike takka sai mul hüpekatest isu täis ning tõstsin auto eest ca 4cm ja tagant 2cm kõrgemaks, sest mul hakkas rauast lihtsalt kahju. Juba esimesel proovisõidul nokkisin kive karteri ribide vahelt. Peab rehvivalikuga ka midagi ette võtma. 195/45 R15 ei käi sellise kõrgusega kohe mitte. Kuna tagumiste coilide sukad tõestasid end edukalt, siis viskasin ka esimeste coilide keermete kaitseks katted peale. Preventive maintenance Mootori iseloom väga meeldib, raske on rahulikult sõita. Võrreldes vanaisast M20-ga, siis tänu duubel vanosele ja modernsemale sisselaskele on ikka koheselt midagi asfaldile pakkuda. 3,15 ük ja siuke pisike velg on sellele mootorile vb isegi suts aeglane. Mis ei meeldi on tagasild! Nagu poleksi mingit pukside vahetust teinud. Ikka päris räige ebameeldiv lõtk on sees. Just gaas peale/maha ajal. Kõik nagu kinni. Võtsin mõlemast poolteljest kinni ja keerasin paralleelselt nii ühele poole kui teisele poole - no ei tunne käega küll mingit räigelt loksu vms, aga vb nii ei tunnegi mitte midagi. Differ ei tundunud ka käe vahel nii sodi. Küll aga veits ulub võrreldes eelmisega. Kas kardaanis mingi jama või siis poolmädad sillakinnitused...? Soundcheck Suvele vastu

2/3 Kuna käikude R-1-3-5 lülitamisega oli probleeme, siis tuli DSSR'le veel relakat näidata. DSSR'i tuunimine Kaarega viskasin vanarauda M12-M10 adapterid ning tellisin vastavad M12 piduristutsid 5mm torule. Oleks ma vaid kohe swapi algul teadnud, et sellised asjad olemas on, poleks oma pead adapteritega vaevama hakanudki. Taas sain kiruda odavat piduritoru otsikute pressimise rakist. Aga, et lugu nüüd liiga lihtne ei oleks, rikkusin ma ära ühe peasilindri alumiinium keerme üritades sinna otsa ajada natuke liiga lühikeseks jäänud tagumist piduritoru(ma olin neid otsi ikka päris mitu korda juba teinud ja maha lõiganud). Pidin siis põhja alla jätku tegema, torule pikkust juurde andma, keerme taastama ning valmis ta vist saigi. Lekkivad adapterid minema Filtriks sai elus esimest korda koonukas. Külmakoja võiks ka kunagi hiljem juurde putitada ning nipukamajanduse asemele midagi pädevamat mõelda. Koonjus Esisillatala ja kereplekkide kaitseks mähkisin mingid vanad kuumateibi jäägid pükste ümber. Ja siis algaski esimene proovisõit... Paar kilumeetrit oli tore, kui vaid põhjagaas tundus kuidagi liialt tagasihoidlik. Lõpuks oli hea, et üldse garaazi tagasigi jõudsime. Täielik kütusenälg. Korra suri ikka täiesti välja ja mõtsin, et tore-tore peab nüüd kellegi puksiirima kutsuma. Kontrollisin läbi kütuselati ventiili latis olevat survet - hea, et näpu otsagi märjaks sai. Imekombel tuli kütus jälle piisavalt üles, et vaikse gaasiga kodo ära sõita ja selleks korraks oligi kõik. Regulaator või pump, muid variante polnud. Kohe panin panused pumbale kuna viimane alati räigelt lärmakas olnud ja seda juba uuest peast(vist aasta tagasi kevadel sai vahetatud). Vahepeal tuli kool ja paar päeva hiljem proovisin veel sõita. Deja Vu, paar km sõitu ja siis aamen. Seekord rõhukell küljes. Kord on rõhk täitsa stabiilne, teinekord nõel kargab, kolmas kord kukub surve nullini ja nii võiski korduma jääda. Uus Magneti Marelli pump külge ja tuju kohe hea! Sigavaikne ning rõhk seekord koheselt üleval ja 'rock solid' stabiilne. Toite kadumisel jäi ka rõhku vaikselt hoidma. Vana pumbaga kukkus koheselt nulli. Uus vs vana Nüüd liikus ka põhjagaasiga nii nagu ootasin. Jätkub...

1/3 Sõidab! Vangerdused Aaaga enne seda...... Gaasipedaal külge. Läksin lihtsama vastupanu teed ning ei hakanud kerele kuuluvaid tükke lõikuma. Tegin lihtsa plekitükist adapteri ja käib küll. Pedaali plastikust kronsa pedaaliga endiga päris paarituda ei tahtnud. Pidi jälle näitama, kes on isa ning relakaga kallale minema. Pedaali kronsa kinnitamine Külge said uued Boschi esimesed lambdad. Natuke kitsas värk on seal kollete all, aga mähkisin juhtmed ja pistikud kindluse mõttes veel eraldi heattape'i sisse. Varuosad Suht valutult leidis oma koha TRW siduri töösilinder. Vooliku toru pidi natuke teise nurga alla masseerima, aga muidu lugu lihtne. Pedaalitunnetus sama, mis eelmise mootoriga. Getrag vs ZF siduri töösilinder Jätkub...