Edetabel

TEGEVUSTE UPDATE: Novembris sai masin kenasti garaazi pargitud. Aasta lõppes selliselt, et ühel päeval töölt koju sõites, auto üle 40km/h väga palju suuremat kiirust ei arendanud. Köhides ja puhkides suutsin masinaga koju sõita ja peale paari nädalat parkimist suutsin masina suunatulede vilkudes garaazi sõita ilma puksiiri abita. Paar korda suri masin ka välja, aga õnneks jõudsin kenasti sihtpunkti. Pikemat diagnoosi sellele nähtusele andma ei hakanud ja lükkasin kõik miinuskraadide, niiskuse ja põhiliselt tuksis mootori kaela. Uus aasta algas kohe hoogsalt. @tns1 aitas mootori otsida. Minu ideaal oli 1.8is. Täpselt selle ka õnnelikult leidsime - M42 318is. Automaatkastiga auto peal olnud ja kaasas palju lisamanti - aju, juhtmestik, genekad jms. Mootor ootab nüüd nö seibideks võtmist, puhastamist ja värvimist ja uute tihendite jms panemist. See peaks toimuma ideaalis järgmiste nädalate jooksul. Siis proovime auto kohale saada ja mootori maha võtta ja uue peale panna. Lisaks tahaks kindlasti roolivõimu peale saada, süüteluku ära vahetada ja siis oleksin põhimõtteliselt kevadeks valmis. Kohe järjekorras on ka piduri- ja kütusetoru ja lõpupütt. Kui raha üle peaks jääma, siis äkki saab uued veljed+rehvid ka alla, aga see on prioriteetide nimekirjas tagapool. Velje otsus ka muidugi üks maailma keerulisemaid. Visioon on olemas, aga ei tea, kas ostmise hetkel julgus alles on. Tahaks vanakooli racingwheeli, aga natuke tahaks auto nö murdered out'iks teha ehk must mustaga. Samas tahaks ka klassikalist kroomist ja randiga kodarat. Ahh ei tea, eks näis ? Sellepärast ongi hea natuke oodata.

Unustasin veel mainida, et uue värvi sain ka kätte? Carbon Black

Jõmisen siin väikese vahuveini litiga kodus ja sattusin jällegist interneti sisse jooma mõne kamraadiga ja lõpuks ikka otsapidi sinutorus. Kuradi, see suur, et. Kevadel sai suures ootusärevuses ju "Päevad mis ajasid segadusse" vaatamas käidud 2 kuud orgunnisin. Kamraadidele sujuv ajupesu ooldeilong ja asi päädis ikkagi lõpuks sellega,et saime kinoteatris ära käidud 30 matsilise seltskonnaga. Riietus oli must be ja ühtegi mitteteemas olevat autot ka ei olnud. Peale taiest sai linnapeale jooma mindud mitte, et juba kinno minnes ja kinos meist pilte ja videosid ei tehtud ning mõni julgem ka aru pärima tuli Kino haises mõnusalt kaltsuka lebra järgi ja istusime kolmes reas sümboolses ruudus nii, et meie vahele jäi veel 2x2 paari suvalisi inimesi. Ruumet kiitis mu ettevõtlikust ning sheeris väidetavalt kogu filmimeeskonnaga kama, et sellised debiilikud päriselt nii tegid