Edetabel

Tere Oleks ka aeg enda rullist teema teha, et näidata teile ja ka jätta ülevaade endale mis tehtud on. Sai kuu aega otsitud ja uuritud igalt poolt turult, sõpradelt, foorumitest kuni ühel heal päeval pakuti mu sõbrale ühte E30-t. Kuigi mul olid enda kriteeriumid paigas missugust autot ma tahaks: Musta värvi, FL kere, kupee, ilma roosteta. Saadeti pildid siis edasi mulle ja üldse ei meeldinud see auto piltidelt, kui mõtlesin, et lähen vaatan ta ikkagi üle. Sai samal päeval kell 11 õhtul vaatama mindud ja ega erilist tõmmet see auto ei tekitanud. Vaatasime ta üle pimedal Mustamäe tänaval, kahe auto vahel. Kuna see värv ei meeldinud mulle väga siis sai mõeldud koha peal väga pikalt, et mis ma teen. Siis pakkus omanik välja, et saame järgmisel päeval kokku, et siis saan vaadata auto uuesti päeva valguses üle. Leppisime aja kokku ja nii ma läksingi järgmine päev autot vaatama. Jalutasin ma siis auto poole ja iga korraga kui lähedamale jõudsin hakkasin ma rohkem sellesse autosse armuma . Pikka mõtlemist enam siis ei olnud, sai raha kätte surutud ja tulema tuldud. Auto andmed: Mootor: M20B25 Kere: kupee Aasta: 1990 Värvus: Calypsorot Metallic Lisadest: El aknad Katuseluuk Check paneel OBC Udutuled Roolivõim Ja nii läks ta selle aasta talveks talveunne

Tänan heade sõnade eest. Garaaž on tõesti mugav ja ka elumajaga ühes, kuid kahjuks on see mu vanavanemate kodus, seega ei saa igal hetkel sinna midagi tegema minna. Samuti ei taha inimesi häirida. Peale istmeid hakkasime koheselt velgedega tegelema. Esmalt oli vaja need ära lihvida. Selleks kulus kokku umbes 5 tundi lolli tööd. Seejärel said need spreiga värvitud ja lakitud. Tulemus jäi kaugelt vaadates täitsa hea. Kui autol olid järgmisesse sihtpunkti, plekksepa juurde, sõitmiseks kõik neli silindrit käivitatud, astus mu vanaisa mureliku näoga auto juurde ja palus mootori peatada, sest kusagilt lekkis kütust. Lähemal vaatlusel selgus, et lekke põhjustajaks oli umbes 5cm pikkune kummivoolik, mille vahetamiseks oli vaja sisselaskekollektor maha võtta. Peale plekksepa juures käiku läks auto edasi kõrvalasuvasse värvitöökotta. Ühel hetkel meenutas vaatepilt pigem prügikasti kui autot: Lõpuks sai ikkagi enam-vähem kogu külg värvitud, sest keegi oli sinna võtmega kriimu tõmmanud, mis ulatus plekini välja ning oli seetõttu rooste läinud. Olles auto värvimisest kätte saanud, sai seda mõnda aega igapäevaselt kasutatud, nii et ühel hetkel tekkis isegi võimalus kunagised konkurendid samale pildile ära mahutada. Lisaksin siia teksti oma isa sulest koos illustreerivate piltidega: "See on seletamatult võimas melanhoolne ja kuidagi rahulikuks muutev tunne, kui tuled lõunalt ja aega parajaks tehes õnnestub 27 aastat vana auto kassetikarbist välja koukida seal võibolla viimased kümme aastat kinni olnud 44 aastat vana plastikusse ja paberisse pleekinud värvitoonirandiga helikassett, see kerge koputamise ja liikumaaitamise järel autoraadiosse susata ning vanadest väikestest BMW kõlaritest hakkab kostuma tuhmi ja sahisevat meloodiat, mis sobib ideaalselt sombuse ja halli ilmaga. Nii head elamust ei õnnestu isegi palju vanade autodega möllates kuigi sageli saada. Suurepärane lõuna oli" Igapäevaselt tundub täitsa mugav ja kerge auto olevat. Kuna mul endal kahjuks veel juhilube ei ole, olen vaid vähestel kordadel seda autot ise juhtida saanud, seega edastan siinkohal oma isa (kes ei ole BMW-de suhtes eriti positiivselt meelestatud) tagasiside konkreetse eksemplari tehnilise seisukorra osas: "Täitsa pe***s, ei ole normaalne et üks BMW nii hästi sõidab." "Rool on kerge, käigukast on ka kerge. Täiesti pe***s." "See on ilmselt üks parimaid BMW-sid, millega ma elus sõitnud olen." Need märkused on tehtud võttes arvesse fakti, et tegemist on 27 aastat vana autoga, mis on nagunii natuke katki. Nii palju kui olen saanud seda autot proovida, olen temaga ka nõus. Viimase asjana sellel aastal said ka pudelikorgid alla pandud, mille peale läks tuju kohe heaks ning läksime tegime paar ilusat pilti. Sellega on selle auto jaoks ka vanatehnikahooaeg lõppenud. Tööd on veel palju teha, kuid nüüd kannatab juba autot vaadata. Oli tore suvi ja jääb üle vaid loota, et järgmine tuleb samasugune.

Kindlasti paljudele tuttavad autod ja nii mõnestki miskit kuuldud ja külapeal nähtud. Suurest igavusest võiks ju foorumisse mõned huvitavad autod juurde tuua. 325ix - kupee, manu, talv. Rohkemat polegi vaja öelda. Minu käes see auto olnud nüüd vist aasta jagu. Hetkel valmistume talveks. Tuleb natuke kere eest hoolt kanda, käiguhoovastik korda teha, vedelikud vahetada, ülevaatusel käia ja saab talve nautida. 323 - pre,kupee... ka siit varasemalt läbi käinud masin, mis igasugust elu näinud. Ilmselt läbinud kerevahetuse, aga üldjoontes hästi säilinud. Talveks peidan garaaži ära ja ei tea, millal see auto uuesti päikesevalgust näeb. Konserveerime ära ja las ootab kõikide teiste autode kõrvalt oma aega. 318 turbo, sedaan - Selle auto saaga on ka olnud märkimisväärne. Kunagi oli päris äge turbokas http://foorum.turboclub.ee/viewtopic.php?f=5&t=5824&sid=37ad5eaefca8013c8913444bc531a9c4 Minu kätte jõudis see auto keredoonorina. Olin sebinud omale ühe avariilise kupee tehnika ja seal see oma koha leidis. Eks kunagi räägin sellest autost pikemalt. Praegu ootab kas 1.8 mootori kokku panemist uue turboga või tuleb sinna hoopis v8 ühe väikese fööniga. 323 baur - Kert kindlasti teab seda autot. Tema selle kunagi Soomest Eesti tõi. Mina ostsin selle temalt, sõitsin natuke ja müüsin edasi. Siiani ei tea miks. Siis rändas auto aasta aega ringi ja ostsin selle tagasi. Tegelikult on autol 2 vin koodi ja Soome ümberehituse dokumendid,mis andsid autole mudelinimetuse 316 kupee. Maanteeameti päring on mul tehtud, 323 tehnika olemas ja peaks vahele viskama. Siis tuleb autoga United Motorsit külastada, et nad kinnitaks, et originaal Vin kood ja tehnika kuulub siiski 323 baurile ja nii ma ta ka arvele saaksin. Sisu originaal recarod ja muud nagu polegi. Uus katuseriie ka ammu tellitud ja ootab paigaldamist.

Käisin seda vaatamas. Kuna ma umbes 3 minutiga jõudsin esimese "ei" juurde, siis põhjalikult ei jõudnud süveneda, aga: - esimene kundepoolne koopa nurk, plekk peale pandud paari punktiga, igasugune mastiks puudub, spray'ga värvitud mustaks. - tagumine kundepoolne koobas, plekk ok, lihtsalt vaja tegemist. - tagumine juhipoolne koobas, sama seis, aga näpp ei mahtunud vahele, et saaks katsuda, kas midagi tehtud. - esimene juhipoolne koopa nurk, metall puudu, aga siinkohal jõudsin selleni, mis edasise vaatuse katkestas, nimelt oli lahmakas auk makrofleksiga täis lastud ja musta spray'ga üle värvitud. Selline materjali valik ja töö lihtsalt tekitab mõttetult palju tööd juurde ja annab ka remondimehe kavatsustest väga hea ülevaate. Oleks lihtsalt auk läbi, siis oleks ok olnud, aga kõndisin minema lihtsalt.

Oleksid võinud käe läbi lükata sellest makrost, saavad veel tuunida oma peldikut. Ma iga kord kõigi puhul seda teinud, kunagi käisin ühte "ideaalkorras" maasturit vaatamas millel oli raami toruteibi ja mastiksiga remonditud, seal ka ootasin kuni autoaias müüja eemale läks, lükkasin kõik näpuga sisse.

Soomes jõulukaunistused laiemalt levinud, keegi läks värvi segamisel ka nende värviliste helvestega veidi liiale. Aegamööda jõuan, siis saab oma originaalvärvi alpineweiss tagasi.

See tagasihoidlik pilt baurist ei kajasta üldse tema röökivat värvitooni

Ok, tänud hindade eest. H2 siiski odavam.