tisler

@Max. see on jah pigem üks põhjus. Teiseks põhjuseks on töökoha vahetus, millega jääbki küsimärgi alla, et kas suudan auto kere- ning värvitöödesse saata antud momendil.

Nii, lugu järgmine - tuleb sellise tüüpilise autoparanduse jutuna välja, et alustad ühest ning lõpetad hoopis teisega. Nimelt läksin Septembri alguses Klicki, sest oli väga vaja autosse telefonilaadijat kuna iPhone on viimasel ajal nutune ja ei viitsi oma aku pinget üleval hoida. Okei, lähen poodi, ostan oma viievoldise laadija ära ning sõidan koju. Kodus istun autosse, panen laadija sigaretisüütajasse, laadijale juhe taha ning see omakorda telefoni taha. Telefon ei lae. Kohe tuleb meelde suveõhtu, kui oli vaja terve keskmine konsool laiali lammutada põhimõttel, et käigukang tagurpidikäiguga konsooli sisse ei rammiks. See sai lahendatud lihtsasti, kuid ununesid ära sigaretisüütaja juhtmed, kuna seda pole varem vaja läinud - alles tuli meelde siis, kui kõik sisu sai juba kokku lapitud. Nii, igatahes, tagasi laadija juurde - idee telefoni laadida muutus kohe hoopis raskemaks, sest tuli keskkonsool jälle laiali lammutada. Paarkümmend minutit hiljem ja konsool on paigas ja juhtmed süütajal taga - testida ei saanud, sest õues sadas ja garaazist koju on paarsada meetrit. Kontrollisin multimeetriga üle, pinge olemas süütajas, siis lappisin kõik ülejäänud kokku.. kuni jõudsin käigukanginupuni, mis millegipärast absoluutselt ei tahtunud istuda käigukangi otsa. Nagu BMW käigukanginuppudega ikka, siis olen näinud, kuidas see tuleb kergelt kinni 'lüüa'.. rusikaga.. igatahes nii ma tegin, kerge pauk vastu käiguvahetit ning kang lendas rippudes kardaanist mõõda. Alguses ei saanud aru, et mis jamaga ma nüüd hakkama sain kuni auto alla ronisin ja nägin, et käiguhoovastik läks lihtsalt pooleks. Jah, käiguhoovastiku kanduri tagumisest puksist läks pooleks ja sinna ta selleks ööks jäi, kuigi käike sai vahetada väga hapralt, ei raatsinud teemasse süveneda. Järgmine päev tungisin auto üles, pukid alla ja terve hoovastik, mille ma olin tihedalt paika pannud tuli välja kiskuda ja sellel hetkel sain isegi aru, et päris head tihedad puksid tellisin ikka. Hoovastiku sain kätte ning lähimal vaatlusel oli see alumiiniumist ning võtsin selle järgmine hommik töö juurde kaasa, et ehk kohalik spetsialist viskaks kerge keevituse peale. Lühidalt öeldes keevitus seda kinni ei võtnud, ehk pidin otsima ja uue tellima. Nädal hiljem ja osa oli kohal, aga kuna auto juba rippus pukkide otsas, siis lahendasin ka kohe ära oma lõtkuga rooliotste probleemi, asendades need TRW omadega ja sai ka roolivõimuõli lekkele jälile ning üks voolik ära vahetatud. Pärast pikka vandumist ja uue hoovastiku küljes rippudes sain ta paika ja käigukangi pole varem nii ettevaatlikult külge pannud.. et siis USB laadijast sai lõpuks tükk jamamist auto põhjaall jälle, projektika mõnud ilmselt. Ette sai ka Prantsusmaa stiilis kaugtuled, ehk et kollased. Sügis on ka siin ja kuna kaitseväekohustus istub turjal, siis on ka tekkinud väike mõte auto müüki paisata - kuigi müümises olen sama ebakindel kui auto alles jätmises, eks aeg näitab.

Mul 1996.

Nüüd saab ka legaalselt 4.4 mootoreid peale toppida?

Endal sama klapiga üks jebimine, kuidas seda kontrollida?

Toimunud suurt miskit - pigem välimuse kallal töötanud, ehk kerge kleeps ja Depokad ette. Pole veel öösel söitnud nende tuledega, ehk nähtavuse kohta ei oska öelda, kuid vanad Hellad näitasid küll superhästi (ilmselt varsti lisan ka võrdluspildid). Avastasin veel, et roolilati poldid olid lahti värisenud, sai ka need kinni keeratud ning peale kinnikeeramist oli masin väga veidralt vaiksem kohe.. nii vaikne, et söitmisel kuuleb ka isegi sisselaskekolde vuhinat . Peale kolme kuud sain lõpuks jälile ka puterdamise probleemile - nimelt oli üks pistik juba alguses kahtlane, mis sai nüüd välja vahetatud, kuid tänu sellele üks vaakumklapp ei olnud nõus koostööd tegema ja tänu sellele võttis lisaõhku - veel vahest külma mootoriga kiirendades kukub mootor surema, kuid kaua seda mootorit siin peal ikka veel on, vähemalt pole kohapeal nagu v8 enam.

Kuressaare driftikal leidus ka igast lahedaid pille

Sõbrale paigaldasime D2’d (mitte just 30le, aga coilid samad) ja minuarust ühed parimad coilid, mida tunda saanud. Soovitan ka vaadata CATuned coilovereid, välismaal päris populaarsed.

95 kütus või 98? Samuti lambda lahtiühendamisel peaks ju midagi muutuma..

Polegi ammu midagi kirjutanud, autoga siiamaani kruiisitud ning võetud käsile üks hooldus jälle, milleks seekord oli uue gaasitrossi paigaldamine ning uus kütusepump. Lammmutasin veidi keskkonsooli ja veidi mutikate alt nihutatud paigutust, et tagurpidikäik nii hullusti konsooli ei rammiks. Lasin ka tagumise spoileri lipi survekaga üle ja nokkisin ülejäänud pragulise värvi maha - ma ei tea, miks kummist materjale värvitakse, aga neid pole üldse tore puhastada. Kütusepumbaga oli veel selline anomaalia, et hakkas kaitsmeid välja peksma, aga laiali lammutamisel selgus uuesti, et pump istus veidra nurga all ja pluss juhe sööstis otse massi. Veel oli kütuseluugist kütusepaaki jooksev toru siiamaani tehase originaal, ning selles olid silmnähtavad augud sees. Ilmselt seletab ka, miks kütuselõhn tuppa tuli kui pikemalt tankisid. Sai ka veel tellitud paar lisajubinat väljanägemise parandamiseks, kuid hetkel ei suuda otsustada, kas enda Japan Racing velgede originaalkapslitele paigaldada tellitud punased BBS kapslid. Auto värviga istuks see ilmselt hästi kokku, kuid kuna veljed pole lambised odavad replicad siis on sees veidi veider tunne sinna mingi teine embleem külge riputada. Ahsoo, selline asi ka veel, et pole veel jõudnud sisselasketihendeid ära vahetada (tellitud) ja külmalt ikka mootor väga rapsib, väriseb ja tunne, et üks silinder ei võta nagu üldse taha. Hakkasin 98 bensiini asemel 95 tankima (jah, olen teadlik E10'st), aga teine paagitäis 95 läheb hetkel ja nüüd on mootor võrreldes 98'ga tankides ikkagi külmalt väga ühtlasem. Enne kukkusid pöörded esimesel käivitamisel kohe alla ning suri välja, kuid nüüd lihtsalt lonkab veidi vähem kui pool minutit ja siis normaliseerub mootori töö. Olen veel täheldanud, et kui ma mootoril väga pikalt soojeneda ei lase ja kohe sõitma lähen, siis gaasile eriti ei reageeri umbes viis sekundit. Kes teab, ehk peale tihendite vahetust on korras ja kui mitte, siis kütuserõhu regulaator on hetkel pilgu all.

@hiis ehk mingi ajutine mõttevälgatus hetkel, aga mõte oli suunatud mingile aftermarket bodykitile (rocket bunny/pandem). Asi rikuks väga auto originaalsust kui tegemiseks läheks, aga siin veel aega mõelda on.

Algselt kui auto töin Kuu aega hiljem Lightroomi special:

Tere, Aasta alguses oli aeg juba tiksunud nii kaugele, et oli aeg osta ka endale üks mootoriga liiklusvahend. Nagu ikka, siis E30 mõte oli pea tagaotsas koos teiste hallist massist erinevate mudelitega juba tükk aega ringi käinud ning kuna olen veel alles noor ja raha & aega leidub, samuti ka mingi veider kinnisidee vanematest sõidukitest, siis istus mõte E30 omamisest aina paremini, kuni lõpuks muutus üheks järjekordseks kinnisideeks ning sai paar kuud turgu uuritud. Pole kunagi olnud bemmimees oma olemuselt, kuid selles automudelis on lihtsalt midagi teisiti mida on raske kirjeldada ja peale E30 ilmselt ühtegi teist BMW'd ei soetaks. Silma jäi mitmeidki masinaid, kuid lootsin ikka leida kupeed. Müüki paiskus üks punane 316 kupee, mis asus algselt Tallinnas, kuid kuna hetkel vaba raha polnud piisavalt siis osteti see eest ära ning kadus silmapildilt veidikeseks ajaks. Otsustasin ise teha kuulutuse facebooki, et ehk äkki keegi oleks nõus loovutama oma kupeed, sest auto24 oli praktiliselt tühi suurem osa ajast ja lihtsalt polnud seda õiget müügis. Veidi peale kuulutuse tegemist hakati pakkuma ulme summadega nii sedaane kui ka kupeesi, kus hinnad ületasid igasuguseid ootusi mõne kere eest - tuletas meelde Supra buumi, et hinnad on löödud ebaarusaadavalt lakke ja kõik arvasid, et on astunud kullakaevanduse otsa ja just tema rullikas on teistest erinev ja tänu sellele ka kallim. Paar päeva pärast kuulutust kontakteerus see sama E30, mida algselt uurisin. Sai siis paar kõnet peale tehtud, informatsiooni küsitud, netist uuritud ning asusin järgmine päev hommikul kell viis Saaremaalt Võrru. Terve tee oli ilus ilm, kuid täpselt seitse kilomeetrit enne Võrru sattumist hakkas sadama ning tulid meelde sõnad, et vihmaga ehk märjalt autot ei osteta, et väiksemad defektid ei hakka silma. Nüüd võiks õelda, et väga vale see ei olnudki - saime kokku ning sõnumineeris mulle, et auto on kohal. Väljusin oma autost ja esimesel pilgul auto nägemine kaugelt nägi see ikka hea välja, hoolimata nendest mittesobivatest velgedest ja tavalisest punasest pleekinud katusest. Astusin lähemale ning tegin oma torkimised ja uurimised ära. Paar küsimust, kerge arutelu sõbraga ning ostsin auto ära. Suurt survet auto ostmisele pani ka just see, et sõitsin ligi 350km maha auto pärast, kuid vähemalt müüja oli niipalju vastutulelik, et rääkis suuremad probleemid ära. Sõit Saaremaale kulges probleemideta, väljaarvatud paduvihmast ja ilmselt ka mingil määral sellest tingituna ligi 200km maha sõitmist ilma raadiota - on ka alla paigutatud vähe tummisem summuti, mis hakkas kergelt peas kumisema pärast pikka sõitu. Praamile, praamilt maha, paarkümmend kilomeetrit veel ja oligi auto kodus. Sõidu ajal tuli välja päris mitu viga, mis rikkusid sõidumugavust - väga kulunud/katkine roolikardaan ning käiguhoovastik, samuti lahtine gaasipedaal põhjakinnitusest ning kriuksuv keskkonsool. Pärast paari päeva auto kodus olekust hakkasin tegelema probleemidega. Udutuled - pistikud olid vettinud ja veidrad, pirnid läbi - ostetud uued pirnid ja juhtmed korrastatud, kuid tuleks ideaalis otsida uus sirge esipõll, millele lisada ka udutule tihendid ja korrastada kinnitused. Roolikardaani võtsin ette järgmisena, saades ühe võimuga kardaani odavalt. Ausalt öeldes oli vana kardaaniga ime, et ohutult Saaremaale jõudsin - roolikardaan toetus ainult kummipuksile, mis oli paindlik nagu kummipall - roolikardaani keskel olev metallist pulk oli murdunud. Vahetatud sai veel MAF, õlid ja filtrid - sisse Mobil 5w30 BMW tähisega, õlifilter ja NGK süüteküünlad, jahutusvedeliku temp. andur. Lahendatud sai osaliselt spidomeetri anomaalia, et spidomeeter ei loe kiirust kuni vähemalt 10-15 kilomeetrit on maha sõidetud. Sai ka lisatud väikene pingepaneel keskkonsooli nupu asemele, et ilma auto käimalükkamiseta saaks muusikat kuulata ja lisatud esistange sisse USA pargid. Käiguhoovastiku võtsin ka ette ning tellisin kõik uued Delrini puksid, määrisin osad ja panin uued splindid. Peale hooldust oli ilmselgelt näha, et esirehv oli seespoolt väga kulunud - traadid väljas ning lõhkemise äärel. Otsustasin, et ei hakka uusi rehve ostma, ning pigem sebisin endale läbi stance.ee uued 17" JR9 veljed, sest ei soovinud alla keerata odavaid igavaid velgi ning teha asja korralikult. Veljed tulid veidi üle nädala, rehvid päevaga, kohalikus rehviäris sai ära vahetatud ning ostetud uued poldid. Ette läksid 7,5J, taha 8,5J ning rehvid 195/40 ning 215/40, ning teostatud sillastend kuna roolikardaani paigaldamisel läks rool veidi viltu ning ka oli silmaga näha, et eelnevalt kulunud rehvi ratas oli silmnähtavalt viltu auto all tänu ebareguleerimata rooliotsadele. Talve plaanid on keretööd, kuna karbid on läbi, samuti pagasnikus akualune ning jalgealused. Keegi on nendega tegelenud, kuid lohakalt ja tuleks kindlasti vaja üle teha. Samuti pole värvitööd kõige paremalt tehtud, apelsinikoor on silmnähtav ning ideaalis vajaks uut värvimist, kuigi vajalikud tööriistad ning koht on olemas kus teha, lükkan seda veel edasi. Hetkel sõitnud üle tuhande kilomeetri maha, ning peale kiuksuva kundetooli ja lühikeste käikude pole ühtegi probleemi sõidu ajal olnud. Plaanid on hetkel optimistlikud ja suured, kiiresti kokkuvõttes M52, coilid & kere poolest teha midagi teisiti, kui üks tavaline rull, ehk äkki laiemaks. 😄

a