Chulo

Sorry mehed, pole ammu kirjutanud. Masin on väliselt valmis. Lisan lähiajal ka parema kvaliteediga fotosüüdistused. Et aga täielikust õnnest on veel puudu rool ja parem logari ots, siis võite mulle neid pakkuda, kel üle. Logari otsa eelistaks uut, roole ei pea olema m-tech, aga võiks olla ilus ja korralik. Talvel plaan ette a-osa tiivad panna, kuna kohe kiidagi b-osa ei sobi ja salong ära nahatada, aga seni tahaks lihtsalt suve nautida. Enne veel peaks aga midagi ette võtma karbikatetega, mille äär kergelt irvitab, kuna plekksepad tegid tüübli augud pool sentimeetrit liiga kõrgele ja summutaja üle käia, kuna see ripub praegu naeruväärselt madalal.

No võib olla küll. vabalt. ma ise eeldasin et ta neid kolbe kasutab. Kunagi sai talt aru päritud, et mis gemüüsega selline surveaste saavutati ja kuidas see koos püsib, aga see pidavat äri saladus olema. Antud teema järgi võib vist tõdeda, et ega ta väga koos ei püsigi.

Need on need Redline ehitatud mootorid, millel ulme surveaste? Kui 88mm käiguga vänt, siis see on M57D29 pealt, ehk siis 142kw disla. Ja minu teada kasutati seal mingeid M42B18 vms kolbe, mida treiti.

Mnjaa... eks kvaliteet võib ka kõikuda. Mul pole veel siiani õnneks kokkupuudet olnud korrodeerunud 316 RV tükkidega. Hydroscand tellib oma roostevabad asjad Saksamaalt PH-st ja torud Itaaliast, nende kvaliteedi üle küll nuriseda ei saa. Keevitamisega muidugi omaette teema, see muudab metalli struktuuri ja väga palju oleneb ka täitetraadist. Selle koha pealt sain näiteks eelmine suvi kogemuse võrra rikkamaks. Polnud küll roostevaba, aga suvise kondivoolikute lappimise hooaja alguses osteti mingit suvalise tootja alumiinium täitetraati, mida varem polnud kasutatud ja see maksis kohe kätte. Tulemus oli see, et umbes 50-60% voolikutest millel oli keevitustöid teostatud tulid tagasi. Läksime endise tootja traadi peale tagasi ja probleem oli kadunud. Väidetavalt olid traadid identse koostisega. Hüdraulikas kasutatakse näiteks lõikkurrõngas ühendusi just selle pärast, et rõhud on suured ja põlve otsas tehtavad keevisliited ei ole töökindlad sellistes tingimustes. Teiseks on see ka palju kiirem ja mobiilsem lahendus. Samas just paar nädalat tagasi putitasin veidi oma gaasisamovari (CNG ajamiga Passat) ja jäi silma, et selle gaasitorustik on roostevabast. Umbes sellepärast, et siis ohtlik, või et gaasimolekul tungib tavalisest torust läbi vms? Heaküll ma saan saan aru, et gaas, kuni 208 baari rõhku jne... aga kas see kui autol pidureid pole, on vähem ohtlik!? Ärge saage minust valesti aru, mul on väga hea meel, et see on roostevabast, aga muige tõi näole küll.

Roostevabasid metalle on erinevaid, tuleb olla kursis millega tegu. AISI304 või AISI321 on see nn raskesti roostetav või "poolkõva" roostevaba AISI316 on happekindel. Vahe on selles et 316-s on rohkem molübdeeni ja niklit sees kui 321 või 304-s. Ega materjalid ise kehvemaks pole läinud, need on ikka samad, kokkuhoidu annab lõpp produktis tunda, kus lihtsalt teisi materjale kasutatakse. Pole mõtet kasutada 100 aastat töötavat elementi lahenduse juures, mille eluiga on 10 aastat, kui selle kasutamine toob kaasa liiga palju täiendavaid kulusid.

No ma räägin, et ideaali lähedane lahendus on roostevaba materjal. Aga piduritorudega näitab kogemus, et vask kestab kauem kui mistahes töödeldud teras. Värvitud piduritorudega on veel see teema, et pealt polegi halligi näha, aga nii kui puutud on see molekulideks. Kõige hullemad on tavaliselt kere kinnituse kohad, kust see metall tavaliselt kõige hullemini hallitab, peale vaadates ei pruugigi midagi näha olla. Viimane selline kogemus oli mul E46-ga. Sellel samamoodi metall torud, millel pealtnäha pole viga midagi. Tegelikkuses piisas sellest, et üks kord sai kõvemini piduri pedaali sõtkutud ja oligi õli niagaara taga. Sellest informeeris mind hommikul märgutuli armatuuris. Sai siis auto tõstuki otsa vinnatud ja pilt selge, kohtadest kus toru on kerega seotud on vaid oksiid järel. Tol hetkel oli auto vaevalt 10 aastat vana. Vask toru mul pakkuda ei ole, tsinki on lademetes... Kui on soovi, siis roostevaba leiab ka

Vask on üldiselt ilmastikule ja soolale vastupidavam, tsink on odavam. 10 aastat kestab see tsink toru ka, nii et olulist vahet pole. Mina 4€-ga 8mm vaske ei leidnud, sellepärast läksin tsingi teed. Teine asi on ka see, et tsingitud torud on mul endal laos olemas Hydroscandis töötan nimelt. 1m hind on ca 2,8€+km... annab ehk midagi alla ka teha. Mul tegelikult pealevool ja tagasivool kannatasid veel kriitikat, aga õhutuse toru oli puhta mäda, see pudenes juba katsudes jupeks. Alguses mõtlesin, et paneks üldse, kas polüamiidist või suisa teflonist, aga siis mõtlesin, et savi, jäägu raud. Korra käis ka roostevaba mõte peast läbi, aga see oleks overkill olnud.

Muretum võib ju olla, aga raha ei kasva puu otsas. Originaal asjad oleks ca 110-120€ maksma läinud, minul oli materjali kulu ca 20-25€ Otsad saab väga lihtsalt tavalise piduriotste tegemise aparaadiga teha või üldse lõikkurrõngaga vastavad kuused panna ja sinna soovi korral otsad pressida. Viimasel juhul jääb eriti fäänsi ja ei maksa ka suurt midagi. Ei tule sealt hiljem ükski voolik maha. Eks igaüks vaatab mis vahendid on kasutada ja teeb matemaatika, alles siis selgub kuidas kõige mõistlikum on talitada.

Mina painutasin tavalisest tsingtud 8x1mm torust. Võtsin originaali alt ära ja hakkasin selle järgi uut painutama. kuna 55l paagi asemel tuli 63l paak, siis lihtsalt tegin torud veidi lühemad. Teras toru peaks muidugi painutajaga tegema.

Badabling pidi mingit spetsjomm katet pakkuma poleeritud velgedele.

Tutikaid Spidani pooltelgi saab lpisut üle 100€-ga.

Hetkel veel on pakkuda mõni komplekt.

Otsin ikka parempoolset boschi tuld

lemförderi tootega oli tegu. Plastmass kate kukkus pealt maha ja ma ei näinud seda. Toru kuhu sisse pika varda pressisin oli nihkunud ja rebis katki katte veidi

Ise küsin ise vastan: Laki autost saab!

Kas keegi teab Tallinnas mõnda asutust mis šarniiride taastamisega tegeleb? Oleks vaja tolmukatet ühele šarniirile.

Ikka otsin. Eelistatud parempoolse korraliku Boschi ost.

Selle pirnid ei allugi valguse tugevuse regulaatorile. Kui tahad lihtsalt kustu panna, siis võid pistiku lisade pistikust välja tõmmata. Mina, nagu paljud teisedki, ehitasin tolle elektriliseks üldse. Potekas ja paar takistit oomipoest ning juhtmed vedada. Kusjuures voolu võtsin regulaatorile täpselt sellest samast valgustusest ja poteka ehitasin originaal nupu külge, nii et väljast pole arugi saada, et midagi oleks tehtud. Kuii originaal on jahutusvedelikust tühjaks jooksnud, siis tuleb kõigepealt leke üles leida. Taastamine on küll võimalik, kuid see vaev pole seda väärt, lihtsam on elektriliseks teha. Ahjaa regulaatormootoreid on ka muidugi vaja...

Sellistest flantsidest oleks isegi huvitet! Mingi 3mm paksune roostevabast plekist flants ajaks vist asja ära.

Kui on veel kellelgi soovi, andke aegsasti teada, sest samal ajal on mul need plaadid ka ebay-s müügil. Ei saa garanteerida, et neid enam paari nädala pärast jagub kõigile. Kuna selle partii realiseerimine on läinud veidi vaevalisemalt kui eelmistega juba tellimuse esitamisest saati, siis ilmselt ei ole mul ka motti neid enam juurde tellida.

Ikka otsin!

Kui need põlled ja karbid juba läbi on siis ei ole seal põhja all ka midagi head. Kruvikaga urgitsema hakkad, siis kipub see igalt poolt läbi minema.

Ohutulede lüliti võib vigane olla. Kui ohutulede lülitit vahel ei ole, siis ei tööta suunakad samamoodi. Või siis suunatulede relee peetis.

Nendel plaatidel on ka väike muudatus läbi viidud, nimelt on välja freesitud osa 0,5mm sügavam, ehk siis keerme osa peaks poldile millimeetri võrra rohkem üle jääma.

188 korpus on E30 puhul nn. suur korpus, mis kannatab oletatavasti veidi rohkem väänet. Vastavalt siis 168 on väike. Vahet võid neid teha selle järgi, et suurel kinnitub tagakaas 8 poldiga ja väikesel 6ga. Tagakaasi on vähem sellepärast, et esiteks kipuvad nende kinnitused katki minema kui puksi vahetatakse ja teiseks ka e36 ja osa e34 188 korpusega diffreid on pm samad, lihtsalt kaas on teine.