Tere üle pika aja!
Pole nii ammu postitanud, et ei teagi kustotsast alustada.
2017 möödus rullikale üpriski rahulikult. Auto seisis pmst 5.juunini, kuniks lõpuks pääsesin riiki teenimast ja taas "rulli"kat teenima.
Sai siitsealt mõnda asja näpitud kuid üldpilt jäi täpselt sama räämakas kui ta algselt oli, ehk siis salongist ikka mõningad plastid puudu ja plastiknina tõttu nokk parajalt kõver. Mis teha, motivatsioon sellise asja jaoks puudus ja kuna oli juba eos teada see fakt, et läheb metallnina peale tagasi, ei hakanudki midagi erilist tegema vaid sõitsin hooaja ära.
Hooaeg lõppes aga kurvalt, kuna oktoobris sai jäädud kogemata vihma kätte ja üks löökauk suutis auto peaaegult et hävitada. Tulemuseks siis mõra amordikannu ja tulemüüri vahel.
Niipalju kui mõõdulindi ja erinevate vahenditega sai nina mõõdetud, oli ta veel sirge. Poolraamides ega koobastes volte pole, et ehk ei löönud kannu kuhugi teise ilmakaarde ära.
Kui selle vea olin avastanud, olid mõtted taaskord seal, et tõmbaks pulkadeks ja viiks emexi ära, kaua enam jaksab. Siiski sain pahurast tujust üle ja mõtlesin, mis kuidas edasi siis teha.
Tellisin uue ninapleki, tiivad ja muud pudipadi veel. Müüsin maha oma armsa m20 mootori, sest oli ta juba ära tüüdanud. Tegema hakkan teda siis kusagil detsembri keskpaigas.
Ühesõnaga pruuni touringu to-do list : Tulemüüri nurk ära keevitada/tugevdada, poolraami ots uus panna, uus ninaplekk ja panna külge metallnina. Samuti siis uus mootor ja veljed.
Mis aga motiveeris mind siia taaskord kirjutama? Nimelt see fakt, et rullikahaigusest ei saa ei üle ega ümber, niiet ka mina tõin omale ühe tableti veel, kuna jagati kommiraha eest
See siis olnud kunagi vist Meka käes ja vahele pandud m50b20. Sõidab aga vajab kõvasti nokitsemist.