M50B30 strokeri ehitamine

kasutaja turbiin peaks sulle täpse vastuse andma,saada PS

Tänud! Tegin seda

Kõige parem lahendus on:
M50B25 plokk(Nonvanos)
M54B30 vänt, kolvid, kepsud
Nukkvõllid pane 2x sisselaske nukk M50B25/B20(nonvanos) mootorist
Sobivad 1:1 aga surve astme järgi pead arvutama kaanetihendi paksuse.kõige lihtsam on panna Cometicu kaanetihend 

saadaval kindlasti seda mõõtu mida Sul tarvis

Nii vastas ta mulle kui uurisin..

Okei.

Cometicu tihendid on muidugi päris hea hinnaga. Kunagi sai ES-tuningust Suprale metalltihend tellitud, mis maksis 3500 eeku. Ilmselt jääb see cometic samasse hinda. Asja eesmärk on low budget, sest see mootor jääb nii kui nii ajutiseks lahenduseks, kuni V8 projektiga viitsin lõpuks tegelema hakata. 

Seda 2x sisselaske nuka nalja ma juba tean, aga kahtlusi tekitas just mootoriploki sobivus.

M54B30 juppe raske leida. Ise otsisin ka tükk aega kuni lõpuks sain mõistliku hinnaga.

Mis hinnaga saite kui saladus pole?

125.- Kolvid, kepsud ja väntvõll.

Eriti hästi saadud siis. tavaliselt tahetakse ikka saada tunduvalt kõrgemat hinda...

No ma sain koos plokiga 200ga. Ploki eest saab ka emeksis veel 50.

Muudetud 4. jaanuar 201312 a, muutis Chulo

minuteada peaks mõlemad plokid olema 84mm bore ja 75mm stroke'iga, st pöörleva osa swapi jaoks pole neil vahet AGA m54 pöörlev osa sinna sisse niisama ei kõlba, kolvid tulevad üle deck'i välja ja kaane tihendiga seda reguleerida on üsna geto lahendus ikka. Keps m50b25 140mm ja m54 135mm. Kui sa tahad lihtsalt pääseda, siis sul on vaja M52 blokki ja m54 pöörlevat osa. Kuskil foorumis oli müüa ka m52b28 400'iga. Siis juba märksa lihtsam ja neid projekte leiab googeldades üsna palju. Mulle pakuti vahepeal 250euriga m54 pöörlevat osa st vänt kepsud kolvid, neid ikka liigub vahest. 

Muudetud 17. jaanuar 201312 a, muutis Fos4

Ei ole nõus ma eelmise postitusega. M50B25nv mootoril peaks keps olema 135mm ja m50b25vanos on 140mm kepsuga. Erinevad on ka kolvid.

Ja m54b30 sisu peaks sobima mõlemasse m50ne blokki ilusti ja ei tohiks üle decki / blokist välja küll tulla, pigem jäävad allapoole decki.

Ei ole päris kindel kas nr on õiged, ei ole leidnud piisavalt usaldusväärset allikat kust algandmeid võtta, kuid enam levinud andmed on sellised

m54b30 sisu:

stroke - 89.6mm

rod - 135mm

piston compression height - 28.32

seega väntvõlli tsentrist kolvi peale - 208.12mm

M50b25NV sisu:

stroke - 75mm

rod - 135mm

piston compression height - 38.2

siin aga tulemuseks 210.7mm

Küsimus nüüd, mis on m54 ja m50 mootoribloki kõrgus, peaks olema mõlemal suht sarnane ja sinna 210-211 kanti jääma?

Muudetud 17. jaanuar 201312 a, muutis zaddam

M50B25 75/2 + 135 + 38,2 = 210,7   See on pöörlevate osade kogupikkus ülemises surnud seisus väntvõlli tsentrist.

B50TUB25 75/2 + 140 + 32,55 = 210,05

M54B30 89,6/2 + 135 + 28,32 = 208,12

Nende arvutuste kohaselt peaks M54B30 kolb TU puhul 1,93mm ja NV puhul 2,58 mm sügavamal kui stock kolb olema. Ja seda ta ka on. Pole vaja mingeid ime tihendeid tellida. Stock tihendiga (1,75mm) jääb surveaste kuskile 9.68 kanti. 9.68 lõhnab juba selle järele, et järgmine talv, kui auto seisma jääb läheb vahele 2.05mm tihend ja saab endale turbo ning proge aju.

M54B30 sees jääb kolb 3,7 mm sügavusele, aga sellel on ka ainult 0,75 mm paksune kaanetihend.

Väike video ka siia otsa. Kirjelduses on täpsemalt mootorist ka juttu. Tegu siis puuritud plokiga.

Muudetud 17. jaanuar 201312 a, muutis Chulo

Põhjus miks ma selle teema algatasin oligi tegelikult "trollid" välismaisetes foorumites. Aetakse suust sellist sousti, et ise ka ei usu. Mingist teemast lugesin, et saab ainult TU plokist teha ja ei viitsinud numbritesse süveneda. Kui natuke oleks kohe viitsinud süveneda, siis oleks kohe selge olnud, et antud väitel tõepõhja all polnud pigem vastupidi.

Nii, teine asi. Mida arvata sellest, et NV pea rohkem pööret kannatab topelt vedrude tõttu? Samas on NV kaane liikuvad osad (vedrud ja klapid) ju raskemad ja see tähendab, et NV vedrud peaks rohkem ujuma ja hõõrdejõud on suuremad. Ühed väidavat üht ja teised teist, saa siis aru.

Teil m54 meestel mõnda sisselaskekollet pole üle? st b30 pealt oleks idekas

Milleks lolli mängida, tervenisti M54 3,0 mootor on väga hea, teeb igasugusele iseehitatud pornole silmad ette. Või siin mõni mees tahab väita, et oskab paremat mootorit teha kui tehas?! Unistage edasi.

Muudetud 15. veebruar 201312 a, muutis kunot

Sina mine pornota oma teemas edasi. Kui midagi asjalikku lisada pole, siis ole lihtsalt vait. Strokkereid on enne ehitatud ja ehitatakse ka edasi. Turbo projektiks on malm plokk igati hea ja kindlam lahendus kui alumiinium. Alumiinium on tunduvalt tundlikum kuuma suhtes ja väsimustugevus on samuti madalam võrreldes raua sulamitega.

Lisaks on M54 kordades kallim ja tunduvalt keerulisem E30-le peale panna kui M50. Alumiiniumi eelis on tema kergus ja selle kaudne mõju kütusekulule. Lisaks on alumiinium suht aldis igasuguste keemilisete ühenditega reageerima (keemiline korrosioon).
Ma ei üritagi väita, et tehas on midagi valesti on teinud alumiinium bloki peale üle minnes, aga tehase eesmärgid mootori arendamisel on vähe teised kui strokkeri ehitajatel. Minu jaoks on vähem tähtis kütusekulu ja rohkem tähtis jõu potentsiaal.

Muudetud 15. veebruar 201312 a, muutis Chulo

Argumendid on väga veenvad.   Eriti, mis puudutab alumiiniumi samastamist alumiiniumsulamiga (nikasil, alusil). Mõningane info nende mootorite koha http://www.prior-chelt.co.uk/Files/bmw_pdf/Engines.pdf

Kütusekulu ökonoomia lisaks 20 kg kergemale plokile annab mootori kõrgem temeperatuur, proportsionaalse vanose kasutamine, suurem surveaste. Töölepanekuks tuleb ta juhtarvutile (DME) panna juurde EWS ja võti- kui ei taha raha loopida progemisse ja kogu lugu. Kui mõistust rohkem, siis saad panna ka E46 armatuuri ja DSC, siis saab E30-st juba tänapäeva mõistes autolaadse asja (omab dünaamilist stabiilsuskontrolli).

Muudetud 16. veebruar 201312 a, muutis kunot

See,et Lp.kunot ära palun risusta teemat.Mitte,et ma paha pärast aga eks iga mees teab kuhu oma raha topib ja mida ehitab.Tegemise rõõm ju se kõige suurem rõõm.

Ehk mõni strokeriehitaja leiab midagi huvitavat, mida võiks tarvis olla !?

http://foorum.bmwclub.ee/viewtopic.php?f=56&t=172211

Lp. hr. kunot. Kui oleks teadnud, et pean hakkama siin mingit teaduse- või ainetööd kaitsma, siis oleks ma kasutanud õigeid termineid ja oma teksti kolm korda enne läbi lugenud, et jumala eest ühtki eksimust läbi ei lipsaks. Ära topi mulle palun sõnu suhu - ma pole kunagi ühtki puhtakujulist materjali samastanud sulamitega. Ma arvan, et igaüks mõistab, et puhtal kujul alumiiniumi mootoriplokkides ei kasutata, tavaliselt on need AlSi (hilisemad Al mootorid, millel silindri hülsse ei ole) või nikasil (varasemad Al mootorid ehk siis nende silindri hülsid, mitte terve mootor) ja antud kontekstis pidasin silmas ikkagi alumiinumi sulameid, aga see on juba tähe närimise küsimus. Nikasil muide reageerib väävliga ja on probleemiks riikides, kus selle sisaldus kütuses on suur. Alumiiniumi puuduseid leevendatakse räni ja muude komponentide lisamisega sulamisse, aga need on endiselt olemas. Alumiinium sulamist ploki kõrgem surveaste on nüüd küll sinu enda fantaasia. (M50TUB25 surveaste on kõrgem kui M54B30 oma). Surveaste on võimalik täpselt selliseks reguleerida nagu iga mootoriehitaja ise õigeks ja vajalikuks peab (füüsikaseaduseid silmas pidades). Foorumikasutaja Turbiin saavutas dünos parimad tulemused m50 mootoriga 12+ surveastmega, nii et see pole mingi argument. Mis puudutab kõrgemat temperatuuri ja propotsionaalset vanost, siis ma nõustun. Aga just kõrgem temperatuur on see, mis probleemiks võib osutuda, kui on plaanis turbotada.

Ümberehituse puhul pole EWS ainuke asi, mis peavalu põhjustab, lisaks nõuab M54 elektriline gaasiajam ajudeseksi. Kes sellega tegeleda viitsib, siis palun väga, ma ei pane teile kätt ette, ehitage ja näheke vaeva. Mina otsustasin lihtsalt teist teed minna ja ei plaanigi kritiseerida kedagi kes teisiti teha otsustab. Aga sina võid küll oma arvamuse edaspidi enda teada hoida, eriti mis puudutab E46 armatuurlauda e30-s ja muud säärast pornot.

Või kui sul tekib veel mõtteid, siis äkki seletad ka selle lahti, miks S54B32 on põhimõtteliselt M50 plokil põhinev malmist kärakas? Et siis BMW insenärid on idioodid ja kasutasid AISi9Cu3 asemel Fe sulamit?

Sinu postitatud link ka ei avane.

PS! Väita, et Nikasil on alumiiniumi sulam on muidugi klass omaette, kui sa seda just huumorina ei mõelnud (vaevalt)!

Muudetud 17. veebruar 201312 a, muutis Chulo

Vaat, kus nüüd tuli tarka juttu. Kõrgema temepratuuri "probleem" on lahendatud reguleeritava termostaadiga. Kui oleksid teadnud, siis poleks seda kildu venitanud. Link vähemalt enne toimetas ilusti, varu kannatust. Veendu ka selles, et M52TU mootorisisene jahutus on lahendatud proigressivsemalt kui M50 puhul. Mis puutub surveastmeid, siis kohatu on võrrelda erineva kubatuuriga põlemiskambrite surveastmeid- kehtib reegel, mida suurem kamber, seda madalam.  Mis puutub siia meie kütuste puhul nikasili väike väävlikindlus, kui meil on eurokütus? Mõttetu sõnavaht.  Alumiiniumi (ära nüüd sin norima hakka) tunduvalt parem soojusjuhtivus võrreldes malmiga on võimaldanud suuremaid termilisi koormusi. Ehe näide on ju plokikaas- siin pole midagi vaielda. Malmi on vaja vaid jäikuse pärast, kuid sa arvuta ja katseta, kas on ikka vaja malmi jäikust, . Kindlasti oldi sama skeptilised omal ajal ka BMW enda konstrueerimisbüroos. Ma rohkem ei viitsi siin jaurata, kuid ma ei näe mingit mõtet M50 plokiga jamada, see DME mittetöölesaamise jutt näitab vaid tehnilist küündimatust, ei muud.

Rõhutan veel kord üle, ma sekkusin selle mõttega, et sa hõiskasid, et M54 plokk kõlbab vaid Kuusakoskisse ja M54 jupid on kõige mõistlikum toppida M50 ploki sisse. Mina võtaksin siiski ette kompleksse M54, on 170 KW ilma turbotamisteta ja muu ajudekepita garanteeritud  ja samas mõistlik kütusekulu ka tagatud ja kogu lugu. Usu mind, see on ka tehase seades hea mootor- ma sõidan temaga igapäevaselt. Ja mitte üksi siinne kulibin ei tee oma koduses kuuris selle mootori täiustamisel tehasele silmi ette. Pole mõtet üritadagi. 

Kui väidad, et surveaste ca 12 kannatab ka turbotamist, siis mis sa sest moootrist lõhud, seal on ju "vaid" 11 kandis, keera talle turbo külge, ratsi uus juhtimine ja pihustid ning anna minna. Ah ei saa vanost ja muid asja juhitud?! See on juba teine jutt- siis sellest võikski kirjutada, mitte sellest, et on vaja vana mudeli ja vanoseta plokki panna "potentsi" pärast.

Muudetud 18. veebruar 201312 a, muutis kunot

See m54b30 on on jah hea mootor, selles ei saa vastu vaiela (omal kogemused küll puuduvad). Kuid ka tänu sellele, et uuem mootor ja vähem levinud, on seda ka keerulisem ja raskem toppida vahele e30nele. Ja kui mootori paigaldusega võib tegelt ilma suurema probleemideta hakkama saada, siis ARKis ametlikusk saamises võib juba veidi keerulisem lugu olla. Aga arvatavasti on ikkagi m50 plokis see kooslus parem juhul kui läheb turbo paigalduseks...

Millal ma ütlesin, et M54 plokk VAID kuusakoskisse kõlbab? Nagu ma juba korra mainisin, ära topi sõnu suhu, viita palun sellele kohale kus ma nii ütlesin, sel juhul diskuteerimee antud teemal edasi. Kuusakoski kaup on ta sellepärast, et muul viisil tast vabaneda ilmselt ei õnnestu. Pole veel raatsinud seda sinna viia, sest äkki tõesti on kellelgi tarvis. Või tahad ise ära osta? Palun väga, metalli raha (50-60€) + 25 eurot ja see on sinu oma. M54B30 (tehaseseaades) headust pole ma kunagi kahtluse alla seadnud, ma ei tea kust sa selle välja lugesid? Äkki viitad?
 Tõsi, et üks põhjuseid miks ilma vanoseta mootor sai valitud on vanose juhtimise küsimus aftermarket ajuga (võimalik aga ei näe pointi). Teine on see, et ma ei viitsi ja taha tegeleda jahutussüsteemi probleemidega, mis tekkima hakkavad, kui mootor turbotatud saab. Malm suudab rohkem energiat akumuleerida (loe energiamahtuvuseks või milleks iganes soovid - blokk toimib ise bufrina, tänu millele vabaneb jahutussüsteemi korraga vähem energiat) ja sellest ka mitte nii "progressiivse" jahutussüsteemi vajadus. Olen nende jamadega juba ühe turbotatud M52 puhul (kaudselt) kokku puutunud. Lisaks olid sel plokikaane poltide keermed plokis tuksi keeratud (alumiinium plokkidel küllaltki sagedane probleem, eriti ameerika autodel, aga ma arvan, et sa tead seda isegi). Need said tikkpoltidega asendatud, kuna tundus, et see ei jää viimaseks korraks, mil see mootor lahti võetakse.
 Kolmandaks on m50-le odavam ipv-sid ja muid "tuuning" juppe ja varuosasid hankida kui M54-le, toorikust endast rääkimata

 DME tööle saamine pole probleem, aga ma ei näe põhjust, miks ma peaksin sellega asjatult vaeva nägema. Kui mul on võimalik tehniliselt lihtsam ja oma olukorraga paremini sobiv lahendus valida, siis milles kühvel? Ma ei seostaks neid asjaolusid tehnilise küündimatuse, vaid mõstlikusega. M50 pean ma nii kui nii pulkadeks võtma ja muuseas M54 põõrlevad osad sisse visata ei ole eriline kunst.  Ma ei näe nagu põhjust miks ma peaksin asjatult pornograafiaga tegelema ja julmalt fabritseerima, kui ma võin lihtsalt asjad kokku keerata (ilma ajuseksita) ja saada üsna sarnase tulemuse juba vabalthingava mootoriga. Vabalthingavaks ta ka esialgu jääb, aga ainult seniks kuni finants ja vaba aeg lubab (ilmselt järgmine talv).
 Pole väitnudki, et surveaste 12+ turbotamist kannatab, jälle topid sõnu suhu. Surveaste oli lihtsalt näiteks toodud, sest sina (ok, osalt ka mina - rääkides kütusekulust) tõstatasid selle küsimuse ja materjalid ei mängi siin nii suurt rolli. 

Muudetud 18. veebruar 201312 a, muutis Chulo

"Ma ei näe nagu põhjust miks ma peaksin asjatult pornograafiaga tegelema ja julmalt fabritseerima, kui ma võin lihtsalt asjad kokku keerata (ilma ajuseksita) ja saada üsna sarnase tulemuse juba vabalthingava mootoriga." Noh, mina paneksin siis M52 või 54 sinna sisse ja jutt lõppenud. Koos DME, EWS-i, võtme ja võtme antenniga- jutustad ju ise selle kasuks, et mootorit poleks mõtet üldse ehitada, vaid võtta valmis ja korralik asi. Porr on ikka see strokimine, . Ise ehitada maksab siis, kui valmis sobivat asja pole võtta, näiteks 2,5 M20 mootori võis vabalt teha vända vahetamisega 2,7-seks, panna lühemad kepsud ja plokilt 2 mm maha freesida, et saada kobedama surveastme ja töömahuga asi (loe: tehase mooootri surveaste oli ka ülemäära madal). Kuid  M54-ga surveastme teemat enam pole ja paras töömaht on ka saadaval.

"Malm suudab rohkem energiat akumuleerida"-  malmi soojuslikud omadused on alumiiniumiga võrreldes nigelamad (nii erisoojus kui ka soojusjuhtivus). Aga olgu, jõudu sulle, ega ma su projekti maha teha tahtnudki, ärgitasin lihtsalt mõtlema. Ära pea pikka viha, .

Muudetud 18. veebruar 201312 a, muutis kunot

malmi soojuslikud omadused on alumiiniumiga võrreldes nigelamad (nii erisoojus kui ka soojusjuhtivus). Aga olgu, jõudu sulle, ega ma su projekti maha teha tahtnudki, ärgitasin lihtsalt mõtlema. Ära pea pikka viha, .

Kui sa väidad, et malmi erisoojusmahtuvus on väiksem, siis väidad sa et 1kg malmi soojendamiseks kulub vähem energiat kui kg alumiiniumi soojendamiseks. Sain ma sinust õieti aru? Proovi järele, vaata kumma sa enne soojaks saad kuumutades. Ja pidagem silmas, et soojusmahtuvus on ikkagi erisoojusmahtuvuse ja massi korrutis.

Muudetud 18. veebruar 201312 a, muutis Chulo