M-Tech

Hiina WG? Kontrolli huvi pärast, kas klapisäär õhku ka peab. Korralikel WG-del peab, hiinakad lahisevad mõnuga läbi.

Et siis uuemad BMW-d saadetakse kõik maalt välja?

Ma vaatan, et sul ikka väga igav, poleerid äkki minu BBS-ide randid ka ära?

Tegu peaks olema tegelikult sama süsteemiga, lihtsalt Raimo pildil kang ise ühes tükis. Leevendusmuhvist kang kergelt ära ei käi ja selleks pole ka vajadust. Seda plastik rõngast tuleb peasas keerata õigele poole kruvikaga ja siis tuleb kang koos plastikuga pesast välja. Tagasipanek on sama asi aga vastupidises järjekorras. Mõnus nokitsemise töö on ja väga suure tõenäosusega läheb vana detail enne kätte saamist pilbasteks. Vähemalt esimest korda seda tööd teha üritades. Eeldan, et sa tahad ikka seda munaka pesa vahetada? Sinu pildil tundub üldse mingi käigukangi muhvi sisudetail olevat. Vaata parem Raimo antud joonise pealt.

Ega minu jutt ei pruugi ka 100% tõsi olla, ma mälu järgi kirjeldasin. Originaal diffrite puhul pidi veel olenema mis mootoriga asja pealt on differ pärit kuna see 25% pidi olema preload mootori pöördemomendist nagu kuskilt netist lugesin. Ei pruugi tõsi olla aga nii vähemalt väideti. Kui tõsist LSD otsida, siis tasuks juba näiteks Kaaz-i toodete poole vaadata. Sai sõbra VW projektile tutikas Kaaz tellitud ja juba käeski aga pole veel autol katsetada saanud ja ei tea millal katsetada jõuab, kuna tegu pikema projektiga. Samas ka herr Lill ehitab BMW originaal diffreid ringi ja lisab kettaid suurema preload-i (peaks vist olema, igatahes protsendi suurendamiseks vähemalt) saavutamiseks. Mina pigem kardan, et originaal diffri satelliidid annavad saba, kuna mul on üks E34 LSD niimoodi otsa saanud. Kettad olid ka muidugi rämedalt kulunud aga ikkagi lendas satelliit.

Viscol läheb rakendumiseks aega aga friktsioonketastega variandil on juba preload algul peal ja rakendub koheselt kui rataste kiirused muutuvad. Seetõttu on Visco diffriga auto veidi alajuhitavam ja läheb algul otse mitte kohe külge. See sõltub muidugi mootorivõimsusest ka veidi, kui kiirelt rattad tühja saadakse. Talvel igatahes on tunda mul, et murdosa sekundike võiks varem tagaosa liputama hakata aga hiljem ei ole enam nagu vahet. Subarul on samamoodi taga ja keskel viscod ning auto on väga alajuhitav ja läheb pidevalt otse. Ainult kontraga saab normaalselt kurve läbida, erinevalt näiteks audi quattro süsteemist. Nii Visco kui clutch-pack blokeeringud kuluvad ja igavene pole kumbki. Visco hakkab vaikselt läbi libisema kui vanaks jääb. Samas clutch-packi saab tunduvalt kiiremini p**sse keerata kasutades vana õli ja vahetamata seda korrapäraselt. Visco on kinnises korpuses ja selle õli vahetada ei saa, hammakatele käib tavaline friktsioonlisanditeta differentsiaaliõli. Ei maksa nüüd arvata, et visco halvem on kui clutch-pack blokeering, mõlemal on omad iseärasused. Kui ma tutikat diffrit peaks valima võtaks isiklikult clutch-packi aga kui kasutatud peaks valima, siis viscoga ilmselt veidi väiksem võimalus ÜLE saada.

Tulemus on mõlemal sama aga vahe on rakendumiskiiruses. Eelistusi on nii ja naapidi aga viscol läheb veidi rohkem aega blokeeringu tekkeks ja võib pikalt blokeeringus olles üle kuumeneda ja lukustuseffekti kaotada, kuni õli uuesti maha jahtub. Ise kasutan ka Viscot hetkel, kuna muud polnud saada ja siit ketastega LSD ostmine on IMO väga suure riskiga, kuna mis seal salata inimesed ei raatsi pea 1000.- eek korraliku LS lisandiga diffriõlile raisata. Pakun, et 80% ei teagi, et friktsioonketastega diffris käib spetsiaalõli. Aga selle posti viimane pool ega ka algus ei ole tegelikult antud autoga kuidagi seotud, nii et selle diffriteema võiks mujale tõsta.

See on viscoketastega blokeering, kus lukustus tekib spetsiaalse silikoonõli paisumise tõttu. Tavamudelitel on friktsioonketastega blokeering.

Olenevalt puuri ehitusest võivad torud peale tunduvalt lähemal olla kui muud auto detailid. Enivei tõin lihtsalt näite, mis võib juhtuda kui ilma kiivrita sõites puuriga autoga avarii peaks juhtuma. Jah saksamaal on ka see tänaval lubatud, mis on väga fun. Ega ma pole väitnud et ma enda autole puuri sisse ei pane/paneks.

Puuri kasutamine eeldab ka pidevat kiivri kandmist. Kas sul autos on hetkel näiteks väga tugevaid torusid või esemeid ümber pea, kuhu võid avarii korral pea ära lüüa? Ukseposti polster, laepolter, istme peatugi jne. seda kindlasti pole.

Mul Subarul kõik sillapuksid (36tk) PowerFlexid ja ausaltöeldes suurt vahet küll aru ei saanud jäikuses. Ei kurda midagi ja ka E30-nel näiteks esimeste õõtsapukside vahetusega mingit vahet ei täheldanud. IMO Eestis tulekski ainult selliseid jäigemaid pukse kasutada, et neid mitte 5x aastas vahetada nagu originaal detaile paljudel autodel (eriti Saksa toodangul).

E30 kaks kõige kõvemat velge ongi OZ Futura ja BBS RS. Mõned nädalad tagasi saksas oli au näha ühte musta cabriot laiade OZ Futura-tega.

Tuleb ilmselt enda oma ka kunagi samamoodi paljaks rookida ja kere põhjalikult ette võtta. Hea on vaadata, kui kere on üleni üle käidud. Ma ise veel ei kiirusta ilmselt see talv nii suurt tööd ette võtma, kuna mootori ümberehitustega tuleb võibiolla ka kere kõvasti ringi teha. Veljevalik on hea. Laiad nad on?

E36 tagumiste rummudega pole sul originaal käsipiduriga midagi teha. See ei mahu enam ära sinna, vähemalt mulle tundus nii.

Ohtlik oled sa sellega, et sina ei saa viga ja teise venna auto deformeerub rohkem Tegelikult peaks puuriga sõitma kiivriga aga kiivrga linnas sõita ei tohi väidetavalt. Lihtsalt avarii korral võid suure tõenäosusega oma pea vastu metalltoru ära lüüa.

Jah, nagu sa ka ise nägid pannakse neid suhtkoht oma suva järgi. Oma rolli mängib muidugi ka originaal vedrude vanus kuna nad vananedes vajuvad ära. Seega võib vedrusid vahetades tudnuda, et auto ei läinudki väidetava arvu mm võrra madalamaks. Samas tutikate originaal vedrudega võrreldes oleks ehk see madaldus paika pidanud.

Kahjuks ei saa nende piltide järgi absoluudselt midagi järeldada, kui seal firmanime juures pole. Ühe firma 25mm on mõne firma 60mm ja mõne firma 100mm on teise firma 40mm.

Soojalt soovitan asja ka ära lasta tasakaalustada, muidu võid jalgadest ilma jääda. Ja loomulikult peab ajudega inimene seda ka treima, et liiga õhukeseks ei jääks hooratas.

Arvestage, et temp sensor tuleb sellisesse kohta panna kus toimub õli möödavool. Õlifiltri jalas peaks seda ringlust isegi olema. Kuskilt õlirõhu anduri kohast, kust õli enam edasi ei lähe ei toimu ka temperatuuri muutust. Proovitud asi.

Vaatasin, et ilm kole s**t ja auto ka veel pesemata ning mõtlesin, et palju sellise ilmaga ikka rahvast on. Nagu selgus oleks võinud ka kohale ilmuda. Eks järgmine kord loodame paremat ilma ja üritan ka ikka kohale ronida.

Leevendi all pead sa silmas läbilöögipuksi? Natuke naljakas sõna see leevendi antud juhul

Pidage Nõmme teel, siis kõik teavad kuhu tulla

Oleneb kui palju sa neid painutad aga üldiselt on metallil selline omadus, et painutades ta struktuur muutub. Olenevalt sellest, mis seisus see metall on võivad need hiljem tagasipainutades küljest ära murduda. Ja sellise süsteemi juures nagu roolisüsteem peab asjadega väga ettevaatlikult ringi käima. See et sa endale ohtlikuks võid muutuda on üks asi aga palju hullem on see, kui sa teistele ohuks muutud. Asi on lihtsalt põhimõtetes kinni. Kas karteripõhja eemaldamine ei aita latti kätte saada? Tegelikult olen näinud ka lahendust, kus võimuga lati puhul lastakse kronsade esimesed otsad maha, mis on kindlasti ohutum variant kui nende kronsade painutamine. Aga sel juhul ei saa enam ilma võimuta latti selle sillatala külge panna.

Õli tapab plastiku aastatega ära. Mul M10-nel ka ketipingutil jupp otsast läinud (õnneks ebaoluline detail).