Allan

Härrased, ei maksa erutuda. Vaadates Jossi poolt viidatud kodulehel hobiautode kategooriasse kuuluvaid sõidukeid, võib märgata, et enamik (kui mitte kõik) nendest on müügis pehmelt öeldes kosmiliste hindadega. See on tingitud faktist, et nende autode müüjatel puudub soov ja vajadus neid müüa. Hinnad on pigem sellised, millega omanikud on raske südamega nõus oma autost loobuma ning kui keegi soovib mõnda neist hobiautodest nendegi hindadega osta, peaks olema tegemist viisaka ja mõistliku inimesega. Põhimõtteliselt sama käib ka minu auto kohta. Kui keegi tuleks rääkima juttu stiilis "müü pooleteisega" või "tõstan m50 vahele ja keevitan diffri kinni", ei tuleks praegusel hetkel sellest dialoogist midagi välja. Müügisoovi, või õigemini, selle puudumist vastavate autode puhul näitab ka fakt, et vaid üks neist hobiautodest on auto24-s reaalselt müügis. Kusjuures kuulutuses nähtava hinna mõtlesin välja esimesel päeval, kui mu onu küsis naljaga pooleks, et paljuga müün ja lisas, et 700€ eest võib ta mind sellest koormast vabastada. Mis aga kasumisse puutub, siis tuleb tunnistada, et saaksin praeguse seisuga selle hinnaga kasumit natuke alla 2x. Auto ostuhind on ju alati vaid üks osa ning tegelik kulu ta korda ning ilusaks tegemiseks isegi säästlikult tehes hoopis teistsugune. Seega loodan, et tuleb rahulik, kuid lühike talv ja kohtume kevadisel kokkutulekul.

Tänan heade sõnade eest. Garaaž on tõesti mugav ja ka elumajaga ühes, kuid kahjuks on see mu vanavanemate kodus, seega ei saa igal hetkel sinna midagi tegema minna. Samuti ei taha inimesi häirida. Peale istmeid hakkasime koheselt velgedega tegelema. Esmalt oli vaja need ära lihvida. Selleks kulus kokku umbes 5 tundi lolli tööd. Seejärel said need spreiga värvitud ja lakitud. Tulemus jäi kaugelt vaadates täitsa hea. Kui autol olid järgmisesse sihtpunkti, plekksepa juurde, sõitmiseks kõik neli silindrit käivitatud, astus mu vanaisa mureliku näoga auto juurde ja palus mootori peatada, sest kusagilt lekkis kütust. Lähemal vaatlusel selgus, et lekke põhjustajaks oli umbes 5cm pikkune kummivoolik, mille vahetamiseks oli vaja sisselaskekollektor maha võtta. Peale plekksepa juures käiku läks auto edasi kõrvalasuvasse värvitöökotta. Ühel hetkel meenutas vaatepilt pigem prügikasti kui autot: Lõpuks sai ikkagi enam-vähem kogu külg värvitud, sest keegi oli sinna võtmega kriimu tõmmanud, mis ulatus plekini välja ning oli seetõttu rooste läinud. Olles auto värvimisest kätte saanud, sai seda mõnda aega igapäevaselt kasutatud, nii et ühel hetkel tekkis isegi võimalus kunagised konkurendid samale pildile ära mahutada. Lisaksin siia teksti oma isa sulest koos illustreerivate piltidega: "See on seletamatult võimas melanhoolne ja kuidagi rahulikuks muutev tunne, kui tuled lõunalt ja aega parajaks tehes õnnestub 27 aastat vana auto kassetikarbist välja koukida seal võibolla viimased kümme aastat kinni olnud 44 aastat vana plastikusse ja paberisse pleekinud värvitoonirandiga helikassett, see kerge koputamise ja liikumaaitamise järel autoraadiosse susata ning vanadest väikestest BMW kõlaritest hakkab kostuma tuhmi ja sahisevat meloodiat, mis sobib ideaalselt sombuse ja halli ilmaga. Nii head elamust ei õnnestu isegi palju vanade autodega möllates kuigi sageli saada. Suurepärane lõuna oli" Igapäevaselt tundub täitsa mugav ja kerge auto olevat. Kuna mul endal kahjuks veel juhilube ei ole, olen vaid vähestel kordadel seda autot ise juhtida saanud, seega edastan siinkohal oma isa (kes ei ole BMW-de suhtes eriti positiivselt meelestatud) tagasiside konkreetse eksemplari tehnilise seisukorra osas: "Täitsa pe***s, ei ole normaalne et üks BMW nii hästi sõidab." "Rool on kerge, käigukast on ka kerge. Täiesti pe***s." "See on ilmselt üks parimaid BMW-sid, millega ma elus sõitnud olen." Need märkused on tehtud võttes arvesse fakti, et tegemist on 27 aastat vana autoga, mis on nagunii natuke katki. Nii palju kui olen saanud seda autot proovida, olen temaga ka nõus. Viimase asjana sellel aastal said ka pudelikorgid alla pandud, mille peale läks tuju kohe heaks ning läksime tegime paar ilusat pilti. Sellega on selle auto jaoks ka vanatehnikahooaeg lõppenud. Tööd on veel palju teha, kuid nüüd kannatab juba autot vaadata. Oli tore suvi ja jääb üle vaid loota, et järgmine tuleb samasugune.

Auto sai ostetud 700 € eest. Lisaks sellele ka transport. Ilmselt tegi ostuhinna võimalikuks asjaolu, et kohalik müüja ei omanud arvutit ega osanud seda kasutada. Ühtlasi oli tegemist sellise platsiga, kus 1 korraliku auto kohta on vähemalt 20 raibet. Varustuse nimekiri on tõesti lühike: Royalblau metallic (198) Anthrazit polster (0274) Laiemad rehvid Elektripeeglid Käsitsi liigutatav katuseluuk Ohukolmnurk Tahhomeeter Raadio BMW Bavaria C Käsitsi liigutatav antenn Kassetihoidja Samas saan alati end lohutada teadmisega, et vähemalt on kõik VIN-koodile vastav ja originaalkorras.

Koos autoga oli mu isa Saksast ka originaal pudelikorgid leidnud: Saime teada, et Saksamaalt toodud veljed on millimeetermõõdus ning nendele olemasolevad rehvid peale ei lähe. Uued vastavas mõõdus rehvid maksavad näiteks Inglismaal umbes 500 naela ning kuigi kasutatuna maksavad need vaid 80€ tükk, ei tahtnud ma neile raha kulutada. Otsustasime, et tegeleme velgedega hiljem. Nüüd tuli midagi istmetega ette võtta. Istmete seisukord oli järgnev: Alustasin sellest, et leidsin käesolevast foorumist kasutaja Vengerfeldt kuulutuse, kus ta pakkus küll katkiseid, kuid minu istmetele vastava riidega istmeid. Sama päeva õhtul käisime isaga kohal olukorda hindamas ja peale lühikest mõttepausi otsustasime ära osta. Vengerfeldt oli lisaks nii lahke, et oli nõus müüma võileivahinnaga ära ka jooksu sirgeid, kuid kulunud 14" pudelikorke. Seejärel siirdusime garaaži, kus tolm ja õlilaigud maas istmeid lahti võtma. Sai kaks õhtut rahulikult tehes ilusti sisustatud. Laotasime riide laiali ja jõudsime järeldusele, et tagaistme jaoks seda ei jätku. Õnneks saime hea tuttava käest teise selle foorumi kasutaja, kes kirjutab siin eix22 nime all, telefoninumbri ning pärast lühikest retke Viljandimaale, oli garaažis ka täitsakorras tagaiste ning tagumise parempoolse akna alla käiv liist. Akna küljest võtmisel kukkus üks kruvi polstri taha, tänu millele oli ka polster vaja maha võtta. Polstri tagant avanes selline vaatepilt: Üllataval kombel polnud kusagil näha ühtegi roostetäppi ja ka originaal vahakiht oli säilinud. Esiistmed lasime lõpuks õmmelda Christoni nimelises ettevõttes, kusjuures tulemusega võis täitsa rahule jääda. Edit: Lisan kaks pilti õmmeldud istmetest

Tere, Umbes 2 aastat tagasi hakkasin aktiivselt mõtlema oma esimese auto üle. Olles kaalunud lisaks ka w124 ja w201 kerega Mercedeseid ning e36 kerega BMW-d, otsustasin lõpuks e30 kasuks, sest minu arvates on see üks ägedamaid autosid, mida inimene saab omada. Sellest hetkest alates hakkasin igapäevaselt vaatama mobile.de lehel müüdavaid eksemplare. Umbes aasta jooksul ei olnud seal minule taskukohase hinnaga midagi märkimisväärset, seega hakkasin koos isaga alternatiivide üle mõtlema, sest tundus et rullnokk jääb saamata. See muutus, kui käesoleva aasta aprilli alguses, olles praktilist pereautot ostmas, saatis mu isa ühel koolipäeva õhtul Kaltenkircheni linnast sõnumi, öeldes et mul on nüüd vähese läbisõidu ja roostega originaalkorras e30. Auto sain ma kätte täpselt 10 päeva pärast, enda sünnipäeval. Esimene pilt, mis Saksamaa müügiplatsil seisvast autost nägin: Esimene pilt Eestis: Esmasel vaatlusel võis järeldada asju, millest ükski nii vana auto puhul ei üllata: 1) Istmed olid katki 2) Parem esitiib, vasak tagatiib ja pagasniku serv tahtsid värvimist 3) Armatuuris oleva mõra varjamiseks oli seinanätsuga sinna mingi ornament kinnitatud 4) Tagumise parema akna juures asuv alumine kroomliist oli kinnitatud sellest kahe kruvi läbi puurimise teel. Lisaks oli liist ette pandud kõveralt. Autoga sõites ilmnes ka fakt, et pidurisilinder töötas vaid poole kohaga. Peale auto nägemist ja ka sellega sõitmist, rändas see kohalikku töökotta, kus vahetati lisaks pidurisilindrile ka esimesed šarniirid. Olevat kulunud olnud. Pesulas: Järgneb...