Edetabel

Viimasest postitusest juba poolteist aastat möödas. Võiks ju arvata, et auto ammu valmis ja mõõdab kilomeetreid. Kuid nii see paraku ei ole. Esialgu lihtsalt kuidagi kogu asi seisis. Küll ei olnud ühte asja ja küll ei olnud teist asja ja nii ta jälle sinna garaasi unarusse jäi. Ühel unetul ööl jäin mõtlema, et miks mul asi seisab ja kuidagi edasi ei liigu? Klaase ei saa ette panna, sest lage polnud (lisaks puudus esiklaas). Sisu ei saanud kokku panna, sest vaip oli valet värvi, istmed koledad, uksepolstrid koledad. Esiotsa ei saanud kokku panna, sest kõik tuled olid erinevad, tuhmunud, reflektorid tuksis jne. Prillid ja neerud tuhmunud jnejnejne... Lõpuks jõudsin järeldusele, et ma olen ise kõige suurem pidur olnud Lae riide tellisin lätist. Feissbuuki grupis keegi jagas infot, et ostis sealt ja ma otsustasin ka tellida. Lisaks oli youtubes olemas ka video, kuidas antud asi autosse paigaldada. Materjal ise päris veniv ja paigaldus ei olnudki raske (esimest korda elus paigaldasin ja suurespildis võib rahule jääda). Istmetele tegin mitmesse firmasse hinnapäringu. Sain päringutele vastused, siis mõtlesin, et nooooo tegelikult see kollane ja originaal mustriga iste sobib mu autosse väga hästi. Esimene ehmatus läks üle, saatsin istmed töösse. Visioon olid mustad istmed sinise niidiga. Küljed nahast ja istumise/seljatoe osa rombi kujulised mingist alcantara laadsest asjast. Enne katkusin istmed lahti ja vaatasin raamid üle. Keevitasin mõnest kohast ja värvisin ära. Ise mulle täitsa lõpptulemus meeldib. Ideaalis oleks võinud sinine niit kuidagi silmatorkavam olla. Autosse neid hetkel ei julge panna, nägin talvel garaasis hiiri ja äkki pistavad nahka. Seisavad mul praegu toas. Esialgu tellisin tumedad esituled. Päev pärast tellimist muutsin tellimuse ära ja tellisin ikka tavalised tuled (naerusuuga). Kruvisin need autole külge ja kuidagi see naerusuu enam ei sobinud mulle. Sai ka need tuled mitte naeratavate vastu vahetatud. Lisaks esiosa plastikud sai ära värvitud (pärast värvimist avastasin, et neerud katki, need pean uued ostma). Esistangele sai kõvasti kummihaamrit näidatud. Veits lainetab ikka aga niikaua kui paremate ei ole, peab sellega hakkama saama. Esi osa kokku pannes olin enda peale kuri. Oleks võinud varasemas perioodis rohkem rõhku panna detailide vahedele. Tol hetkel kui keretööd olid pooleli, siis kuidagi nendele vahedele ja detailide sobivusele nii palju rõhku ei pööranud. Ei pidanud üldsegi tulema nii suur projekt (esialgne mõte oli lihtsalt värv selga ja ilus velg alla ja tuld). Nüüd natukene keeruline värvitud juppe seal kokku sobitada (üks esitiib on kindlalt B osa, ma ei mäleta kas teine ka). Ma muidugi veel natukene proovin seda kõrvaistuja poolt paremaks saada. Vahepeal oli täielik motivatsiooni puudus. Iga väiksemgi kui asi või tagasilöök ajas nii närvi ja töö tuju ära. Olin nagu väike pubekas, kes iga asja peale solvus. Igast tihendite ja detailide pesemine puhastusvahendi ja hambaharjaga, nooo ei suutnud kuidagi laupäeva hommikul omale sellist motivatsiooni kõnet teha, et nüüd kaks päeva garaasis hambaharjaga asju puhastada. Ja jäigi jälle see ehitus seisma. Paar kuud hiljem tuli jälle natuke tööisu tagasi. Tagatuled sai ära lakitud. Vaiba värvisin tekstiili värviga mustaks. Korrastasin juhtmeid ja elektrisüsteemi ja sain ka kõik välised tuled põlema. Nüüd ootan saksast jälle juppe ja saab tasapisi edasi teha. Miinuskraadid ära kaovad, siis julgen ehk istmed ka oma kohale panna. Uksepolstrid on ka töös, tulevad samasugused nagu istmed. Pika trükkimise peale mõned pildid ka, mis telefonist olen leidnud (unustan koguaeg pilte teha tööst). Ja otseloomulikult on märg unistus rulliga juba SELLEL kevadel/suvel ringi vurada (aga nagu aeg on näidanud, siis igaksjuhuks ei hakka nende plaanidega ruttama ).

Kuuke jälle ootamatult mööda veerenud. Keevitajaks ma end ei pea aga juhi ja kunde nurgad on enamvähem tehtud. 2 paika veel siis on kuni b piilarini ok. Keevised lihvin kunagi hiljem maha kui hakkab värvimiseks minema.