1/2
Teen selle postituse taas mitmeks osaks, sest muidu venib 1 lk piltide pärast ebameeldivalt pikaks.
Kõigepealt siis vanadest probleemidest.
Alustame ahtrist. Peale viimast uuendust kirjutas mulle eix ning soovitas siiski tagasi rauahunnikusse paaki otsima minna, et ma üritaks siiski toda paagivahelist vasktoru lahti kangutada. Tundsin kohe nii lollina end, et viskasin ilma suurema üritamiseta selle kohe minema. Kuna peas ei tundunud oluliselt lihtsam ning odavam mingit replicat torupoes teha, siis tundus väärt motivatsioon.
Kuna mängu oli vaja tuua gaasipõleti, siis ei tundunud eriti ahvatlev idee bensiini madala leektäpi tõttu paagi küljes lahtist leeki kasutada. Võtsin meisli ning kirurgisin selle toru paagi küljest ära ning saatsin patsiendi järgmisesse osakonda kruustangie vahele. Seal käis juba "peen" näputöö kuumutamise ja toksimise vaheldumisel. Mitte rohkem kui tunnike hiljem olidki protseduurid tehtud ning vahepeal lootusetus seisus tunduv patsient oligi elule sammukese lähemal. Peale põhjalikku harjamist leidis see tee "uue" paagi alla ning loodetavasti ka peab, mõeldes sellele, et üks ots oli tugevalt ajahambusse jäänud.
Lisaks oli minu üllatuseks poest 7 euro eest saadaval tanketoru ja paaki ühendav kummitoru ning selle sobitamisega probleeme polnud. Ehk kestab ka rohkem kui paar suve.
Paagivaheline toru - hirmkallis tilulilu kategooria toode.
Põhjaalune valmimas. Puudu veel kuumaplekk ning võibolla veel nipet-näpet.
Oma südamerahuks võtsin paagi tegelikult veel korra alt ära. Tundus, et voolikud jäid kehvasti kuskile vahele kinni ning proovisin nad siis paremini jooksma panna, et vältida hõõrdumisest tekkinud vigastusi või kütusesurve probleeme.
Tanketoruga läks lihtsalt.
Tegelikult oli meil eixiga veel üks väike vangerdus. Kuna üldiselt midagi lühemaks teha on lihtsam kui pikemaks, siis saatsin talle oma vana R6 käiguhoovastiku tala ning ta saatis mulle pikema R4 oma vastu. Ega R6 tavaari lõikumine kriipis veits hinge küll, seega olen vahetusega igati rahul.
Käiguhoovastiku osa oli suht straight-forward, või siis mitte? Kõik puksid läksid strongflexid, mis fixeerivad tala ikka väga korralikult ja lõtkuvabalt ära. Selle "projekti" raames avastasin, et strongflex on pakkuma hakanud ka tala tagumist puksi, mis maksab vaid kopikaid. Häda tekitas vaid tala kastipoolne puks, mis oli nii tihe, et auto all toda lukustusega fikseerivat tihvti sinna sisse suruda oli võimatu. Kuna käi puudub, siis sai liivapaberi kettaga tihvti vaikselt lihvima hakatud kuniks oli see võimalik sõrmega sisse suruda.
Käigutala tänu sõbra tutvustele keevitatud ja puksid paigaldatud.
Järgmiseks tuli käiguhoob kui selline ise meisterdada. Läksin siis DSSR teed ning kasutasin natuke 4-kant toru, keermelatti ning mingit torujuppi veel, et see asi kokku voolida. Eks ta paras timmimine ja proovimine on. Keevitusmasinast ei saa ma endiselt sotti niiet siin ma millegagi eputama ei hakka. Päeva lõpuks olin/olen siiski tiba pettunud, kuna tagurpidi käik tahab ikka konsooli käia ning kangil on vabas asendis ikkagi kerge külgepidi lõtk. See tähendab, et k.kasti poolne lülitusliigend on kulunud ning vajaks vahetust.
Kodukootud odav DSSR. Oi kuidas ma seda keevitusmasinat ei salli siin majas. Leevendi juurest päris napikas.
Tänud ka Tiidule, kes andis hüva nõu radika lekke osas. Ehk jääb pidama see Nissensi üllitis.
Tootmiskvaliteet või asi... valu rant.
Jätkub...