Autoks on delfiinisinine (ARK-i arvates hall) sedaan e30.
Esmaregistreerimine passi järgi 01.01.1988. Registreerimine Eestis 23.07.1997.
Minu käes on auto 2006 aasta algusest, enne seda tean Eestis nelja omanikku.
Teekski siin väikse lühikokkuvõtte auto eluloost, niipalju, kui mina seda tean.
Eelmine omanik oli üks minu sõber, enne seda oli omanik romu.ee ja enne seda üks teine sõber ja tema ostis auto Tartust ühe kuti käest, kes väitis, et tõi selle otse Saksast.
Sel ajal oli väliselt masin väga ilus. Olin ka ise juures, kui autot Tartust toomas käidi. Müüjal oli jutt väga libe ja meie äsja keskkooli lõpetanud poisid kuulasime suu ammuli kui vägevad sport amordid on autol all, paigaldatud M3-e roolilatt, sportsummutist rääkimata. Tegelikkuses muidugi osutusid need sportjupid lihtsalt originaaljuppideks, mis olid omadega läbi juba. Teine tore jutt oli, et Tartus on niipalju autovargaid, et tagauste kesklukk tuli lahti ühendada ja tagumisi uksi sõidu ajal lukus hoida, muidu keegi hüppab foori taga seistes autosse ja käsib relva ähvardusel kõrvalisse kohta sõita ning auto ära anda ja tagumiste akende trossid on lahti ühendatud, et klaaside langetamine ja tõstmine toonkilet ära ei rikuks. Hiljem muidugi selgus, et ustes kesklukumootoreid ei olnudki ja klaase hoidsid üleval puupulgad.
Peale seda oli auto mu sõbra käes, kes jõudu mööda vähendas seda Tartu sportjupi osakaalu autos ja sai selle ka tehniliselt päris heasse konditsiooni ja sõitis sellega 2005nda aasta oktoobrini, kuni kohtus Tallinna kesklinnas Honda Civicuga. Kindlustus pidas auto väärtust (tol hetkel loeti selleks 19000 krooni) väiksemaks kui oleks olnud remondiarve ja mu sõber ei olnud eriti huvitatud ka selle auto remondist, tema oli oma silma juba Audi peale pannud, seetõttu rändas auto romu.ee parklasse. Sellest on ka mõned fotod alles jäänud:
Romu.ee üritas seda autot oksjonil maha müüa ja oksjon oli olnud päris aktiivne, hind kerkis lõpuks 10000-ni, üks mu sõpradest oli teinud 8000 kroonise pakkumise. Aga kuna võitja ja temast järgmine ehk 9000 krooni pakkuja loobusid oma pakkumistest siis jõudis see auto mu tutvusringkonda tagasi.
Auto klopsiti üles ja 2006nda aasta alguses jõudis see minu kätte.
Esimesed pildid olen teinud 2008 aasta suvel. Selleks ajaks oli roosteuss juba korralikult tööle hakanud:
Oli selge, et keretööd tuleb varsti ette võtta. Esiotsa lammutamisel selgus tõsiasi, et roostes plekkide all oli olukord veel hullem.
Seega tuli osta üks facelift e30 varuosadeks, sealt sain vajalikud jupid, et esiots saada selliseks nagu ta peab olema nii nendest kohtadest, mis on väljast näha kui ka nendest kohtadest, mis ei ole nähtaval.
Keretööd lõpetamisel:
Ja praegu näeb välja selline:
Sisu on kogu aeg olnud umbes selline:
Räbaldunud juhiiste on ka muidugi olemas aga pildi tegemise ajal ei olnud seda sees ja juurde on tekkinud rooli alune kate.
Peale keretöid sai hakatud tegelema mootoriga kuna tühikäik oli lonkav. Vahetatud sai palju osi, osad ostetud täitsa uued, osad asendatud kasutatutega, mis eelmise auto peal töötasid. Vahetatud said: mõned lõdvikud, õhulugeja, tühikäigumootor, gaasipedaaliasendiandur, küünlad, küünlajuhtmed, jagaja kaas, jagaja rootor ja aju. Peale seda olukord praktiliselt ei muutunud, peale jagajakaane vahetust veidi nagu läks paremaks aga mitte palju. Veidi peale seda panin tähele, et kuidagi palju valget tuleb summutist ja lasin plokikaant kontrollida, kaan oli mõraga. Siit foorumist sain teise plokikaane ja lasin selle paigaldada.
Muidugi said vahetatud kõikvõimalikud tihendid, mis vaja ja peale sai uus veepump.
Aga peale remonti läks olukord nagu veel hullemaks, hakkas juhtuma, et soojast peast ei läinud mootor enam üldse käima, sõidu ajal käisid mingid anomaaliad - nõkutamised jne. Ülevaatusel selgus, et CO oli 5, kuna autol passis katalüsaatorit ei ole siis maksimum oleks olnud 3,5. Õhulugeja juures kruvi keerates sai selle numbri 3e peale.
Kuna mõistus peale ei hakanud ja kohalikke remondimehi enam kallale hea meelega ei lase, siis leidsin siit foorumist müügilt samasuguse mootori. Müüja oli nõus ka selle mootori mu autole ise paigaldama, kuna ma ise seda ei jaga ja puuduvad ka vahendid selleks. Mootoriga muidugi oli veidi kino aga praeguseks on asi võrreldes mu eelmise mootoriga võrreldes väga hea.
"Uus" mootor krigises ja tühikäigupöörded olid kõrged - 1200-1500 rpm. Eelmiise auto peal töötas mootor palju paremini. 1200-1500 pööret tühikäigul on kuuldavasti tüüpiline gaasipedaalianduri probleem, sai see paika reguleeritud ja pöörded langesid. Esialgu liiga madalale aga veidi aega sõites tõusid õigesse vahemikku. Kriginat tegi mootori eest üks rihmaratas, millel olid poldid huvitaval kombel puudu ja seetõttu ta logises ja krigises. See probleem sai ka kiirelt lahendatud ja nüüd on asi päris hea.
Niipalju siis auto minevikust, paljud arvavad kindlasti et liiga palju.
Plaanid tulevikuks ei sisalda turbotamisi ega muid selliseid asju vaid tahaks lihtsalt hoida autot nii, et ta läheb aja jooksul mitte kehvemaks vaid paremaks.
Selle veebilehe kasutamisel nõustute meie küpsiste kasutamisega. Meie ja meie partnerid kasutavad küpsiseid, sealhulgas analüüsi, isikupärastamise ja reklaamide jaoks. Kasutustingimused & Privaatsus
comment_12407Teeks siis lõpuks ka enda auto kohta teema siia.
Autoks on delfiinisinine (ARK-i arvates hall) sedaan e30.
Esmaregistreerimine passi järgi 01.01.1988. Registreerimine Eestis 23.07.1997.
Minu käes on auto 2006 aasta algusest, enne seda tean Eestis nelja omanikku.
Teekski siin väikse lühikokkuvõtte auto eluloost, niipalju, kui mina seda tean.
Eelmine omanik oli üks minu sõber, enne seda oli omanik romu.ee ja enne seda üks teine sõber ja tema ostis auto Tartust ühe kuti käest, kes väitis, et tõi selle otse Saksast.
Sel ajal oli väliselt masin väga ilus. Olin ka ise juures, kui autot Tartust toomas käidi. Müüjal oli jutt väga libe ja meie äsja keskkooli lõpetanud poisid kuulasime suu ammuli kui vägevad sport amordid on autol all, paigaldatud M3-e roolilatt, sportsummutist rääkimata. Tegelikkuses muidugi osutusid need sportjupid lihtsalt originaaljuppideks, mis olid omadega läbi juba. Teine tore jutt oli, et Tartus on niipalju autovargaid, et tagauste kesklukk tuli lahti ühendada ja tagumisi uksi sõidu ajal lukus hoida, muidu keegi hüppab foori taga seistes autosse ja käsib relva ähvardusel kõrvalisse kohta sõita ning auto ära anda ja tagumiste akende trossid on lahti ühendatud, et klaaside langetamine ja tõstmine toonkilet ära ei rikuks. Hiljem muidugi selgus, et ustes kesklukumootoreid ei olnudki ja klaase hoidsid üleval puupulgad.
Peale seda oli auto mu sõbra käes, kes jõudu mööda vähendas seda Tartu sportjupi osakaalu autos ja sai selle ka tehniliselt päris heasse konditsiooni ja sõitis sellega 2005nda aasta oktoobrini, kuni kohtus Tallinna kesklinnas Honda Civicuga. Kindlustus pidas auto väärtust (tol hetkel loeti selleks 19000 krooni) väiksemaks kui oleks olnud remondiarve ja mu sõber ei olnud eriti huvitatud ka selle auto remondist, tema oli oma silma juba Audi peale pannud, seetõttu rändas auto romu.ee parklasse. Sellest on ka mõned fotod alles jäänud:
Romu.ee üritas seda autot oksjonil maha müüa ja oksjon oli olnud päris aktiivne, hind kerkis lõpuks 10000-ni, üks mu sõpradest oli teinud 8000 kroonise pakkumise. Aga kuna võitja ja temast järgmine ehk 9000 krooni pakkuja loobusid oma pakkumistest siis jõudis see auto mu tutvusringkonda tagasi.
Auto klopsiti üles ja 2006nda aasta alguses jõudis see minu kätte.
Esimesed pildid olen teinud 2008 aasta suvel. Selleks ajaks oli roosteuss juba korralikult tööle hakanud:
Oli selge, et keretööd tuleb varsti ette võtta. Esiotsa lammutamisel selgus tõsiasi, et roostes plekkide all oli olukord veel hullem.
Seega tuli osta üks facelift e30 varuosadeks, sealt sain vajalikud jupid, et esiots saada selliseks nagu ta peab olema nii nendest kohtadest, mis on väljast näha kui ka nendest kohtadest, mis ei ole nähtaval.
Keretööd lõpetamisel:
Ja praegu näeb välja selline:
Sisu on kogu aeg olnud umbes selline:
Räbaldunud juhiiste on ka muidugi olemas aga pildi tegemise ajal ei olnud seda sees ja juurde on tekkinud rooli alune kate.
Peale keretöid sai hakatud tegelema mootoriga kuna tühikäik oli lonkav. Vahetatud sai palju osi, osad ostetud täitsa uued, osad asendatud kasutatutega, mis eelmise auto peal töötasid. Vahetatud said: mõned lõdvikud, õhulugeja, tühikäigumootor, gaasipedaaliasendiandur, küünlad, küünlajuhtmed, jagaja kaas, jagaja rootor ja aju. Peale seda olukord praktiliselt ei muutunud, peale jagajakaane vahetust veidi nagu läks paremaks aga mitte palju. Veidi peale seda panin tähele, et kuidagi palju valget tuleb summutist ja lasin plokikaant kontrollida, kaan oli mõraga. Siit foorumist sain teise plokikaane ja lasin selle paigaldada.
Muidugi said vahetatud kõikvõimalikud tihendid, mis vaja ja peale sai uus veepump.
Aga peale remonti läks olukord nagu veel hullemaks, hakkas juhtuma, et soojast peast ei läinud mootor enam üldse käima, sõidu ajal käisid mingid anomaaliad - nõkutamised jne. Ülevaatusel selgus, et CO oli 5, kuna autol passis katalüsaatorit ei ole siis maksimum oleks olnud 3,5. Õhulugeja juures kruvi keerates sai selle numbri 3e peale.
Kuna mõistus peale ei hakanud ja kohalikke remondimehi enam kallale hea meelega ei lase, siis leidsin siit foorumist müügilt samasuguse mootori. Müüja oli nõus ka selle mootori mu autole ise paigaldama, kuna ma ise seda ei jaga ja puuduvad ka vahendid selleks. Mootoriga muidugi oli veidi kino aga praeguseks on asi võrreldes mu eelmise mootoriga võrreldes väga hea.
"Uus" mootor krigises ja tühikäigupöörded olid kõrged - 1200-1500 rpm. Eelmiise auto peal töötas mootor palju paremini. 1200-1500 pööret tühikäigul on kuuldavasti tüüpiline gaasipedaalianduri probleem, sai see paika reguleeritud ja pöörded langesid. Esialgu liiga madalale aga veidi aega sõites tõusid õigesse vahemikku. Kriginat tegi mootori eest üks rihmaratas, millel olid poldid huvitaval kombel puudu ja seetõttu ta logises ja krigises. See probleem sai ka kiirelt lahendatud ja nüüd on asi päris hea.
Niipalju siis auto minevikust, paljud arvavad kindlasti et liiga palju.
Plaanid tulevikuks ei sisalda turbotamisi ega muid selliseid asju vaid tahaks lihtsalt hoida autot nii, et ta läheb aja jooksul mitte kehvemaks vaid paremaks.