Hüppa postitusse
FACEBOOK-i KAUDU SISSELOGIJATELE ×

Chulo

Foorumikasutaja
  • Postitusi

    1 047
  • Registreerus

  • Viimati külastas

  • Võidetud päevi

    27

Postitused, mis Chulo postitas

  1. malmi soojuslikud omadused on alumiiniumiga võrreldes nigelamad (nii erisoojus kui ka soojusjuhtivus). Aga olgu, jõudu sulle, ega ma su projekti maha teha tahtnudki, ärgitasin lihtsalt mõtlema. Ära pea pikka viha, :).

     

    Kui sa väidad, et malmi erisoojusmahtuvus on väiksem, siis väidad sa et 1kg malmi soojendamiseks kulub vähem energiat kui kg alumiiniumi soojendamiseks. Sain ma sinust õieti aru? Proovi järele, vaata kumma sa enne soojaks saad kuumutades. Ja pidagem silmas, et soojusmahtuvus on ikkagi erisoojusmahtuvuse ja massi korrutis.

  2. Millal ma ütlesin, et M54 plokk VAID kuusakoskisse kõlbab? Nagu ma juba korra mainisin, ära topi sõnu suhu, viita palun sellele kohale kus ma nii ütlesin, sel juhul diskuteerimee antud teemal edasi. Kuusakoski kaup on ta sellepärast, et muul viisil tast vabaneda ilmselt ei õnnestu. Pole veel raatsinud seda sinna viia, sest äkki tõesti on kellelgi tarvis. Või tahad ise ära osta? Palun väga, metalli raha (50-60€) + 25 eurot ja see on sinu oma. M54B30 (tehaseseaades) headust pole ma kunagi kahtluse alla seadnud, ma ei tea kust sa selle välja lugesid? Äkki viitad?
     Tõsi, et üks põhjuseid miks ilma vanoseta mootor sai valitud on vanose juhtimise küsimus aftermarket ajuga (võimalik aga ei näe pointi). Teine on see, et ma ei viitsi ja taha tegeleda jahutussüsteemi probleemidega, mis tekkima hakkavad, kui mootor turbotatud saab. Malm suudab rohkem energiat akumuleerida (loe energiamahtuvuseks või milleks iganes soovid - blokk toimib ise bufrina, tänu millele vabaneb jahutussüsteemi korraga vähem energiat) ja sellest ka mitte nii "progressiivse" jahutussüsteemi vajadus. Olen nende jamadega juba ühe turbotatud M52 puhul (kaudselt) kokku puutunud. Lisaks olid sel plokikaane poltide keermed plokis tuksi keeratud (alumiinium plokkidel küllaltki sagedane probleem, eriti ameerika autodel, aga ma arvan, et sa tead seda isegi). Need said tikkpoltidega asendatud, kuna tundus, et see ei jää viimaseks korraks, mil see mootor lahti võetakse.
     Kolmandaks on m50-le odavam ipv-sid ja muid "tuuning" juppe ja varuosasid hankida kui M54-le, toorikust endast rääkimata

     DME tööle saamine pole probleem, aga ma ei näe põhjust, miks ma peaksin sellega asjatult vaeva nägema. Kui mul on võimalik tehniliselt lihtsam ja oma olukorraga paremini sobiv lahendus valida, siis milles kühvel? Ma ei seostaks neid asjaolusid tehnilise küündimatuse, vaid mõstlikusega. M50 pean ma nii kui nii pulkadeks võtma ja muuseas M54 põõrlevad osad sisse visata ei ole eriline kunst.  Ma ei näe nagu põhjust miks ma peaksin asjatult pornograafiaga tegelema ja julmalt fabritseerima, kui ma võin lihtsalt asjad kokku keerata (ilma ajuseksita) ja saada üsna sarnase tulemuse juba vabalthingava mootoriga. Vabalthingavaks ta ka esialgu jääb, aga ainult seniks kuni finants ja vaba aeg lubab (ilmselt järgmine talv).
     Pole väitnudki, et surveaste 12+ turbotamist kannatab, jälle topid sõnu suhu. Surveaste oli lihtsalt näiteks toodud, sest sina (ok, osalt ka mina - rääkides kütusekulust) tõstatasid selle küsimuse ja materjalid ei mängi siin nii suurt rolli. 

  3. Lp. hr. kunot. Kui oleks teadnud, et pean hakkama siin mingit teaduse- või ainetööd kaitsma, siis oleks ma kasutanud õigeid termineid ja oma teksti kolm korda enne läbi lugenud, et jumala eest ühtki eksimust läbi ei lipsaks. Ära topi mulle palun sõnu suhu - ma pole kunagi ühtki puhtakujulist materjali samastanud sulamitega. Ma arvan, et igaüks mõistab, et puhtal kujul alumiiniumi mootoriplokkides ei kasutata, tavaliselt on need AlSi (hilisemad Al mootorid, millel silindri hülsse ei ole) või nikasil (varasemad Al mootorid ehk siis nende silindri hülsid, mitte terve mootor) ja antud kontekstis pidasin silmas ikkagi alumiinumi sulameid, aga see on juba tähe närimise küsimus. Nikasil muide reageerib väävliga ja on probleemiks riikides, kus selle sisaldus kütuses on suur. Alumiiniumi puuduseid leevendatakse räni ja muude komponentide lisamisega sulamisse, aga need on endiselt olemas. Alumiinium sulamist ploki kõrgem surveaste on nüüd küll sinu enda fantaasia. (M50TUB25 surveaste on kõrgem kui M54B30 oma). Surveaste on võimalik täpselt selliseks reguleerida nagu iga mootoriehitaja ise õigeks ja vajalikuks peab (füüsikaseaduseid silmas pidades). Foorumikasutaja Turbiin saavutas dünos parimad tulemused m50 mootoriga 12+ surveastmega, nii et see pole mingi argument. Mis puudutab kõrgemat temperatuuri ja propotsionaalset vanost, siis ma nõustun. Aga just kõrgem temperatuur on see, mis probleemiks võib osutuda, kui on plaanis turbotada.

    Ümberehituse puhul pole EWS ainuke asi, mis peavalu põhjustab, lisaks nõuab M54 elektriline gaasiajam ajudeseksi. Kes sellega tegeleda viitsib, siis palun väga, ma ei pane teile kätt ette, ehitage ja näheke vaeva. Mina otsustasin lihtsalt teist teed minna ja ei plaanigi kritiseerida kedagi kes teisiti teha otsustab. Aga sina võid küll oma arvamuse edaspidi enda teada hoida, eriti mis puudutab E46 armatuurlauda e30-s ja muud säärast pornot.

     

    Või kui sul tekib veel mõtteid, siis äkki seletad ka selle lahti, miks S54B32 on põhimõtteliselt M50 plokil põhinev malmist kärakas? Et siis BMW insenärid on idioodid ja kasutasid AISi9Cu3 asemel Fe sulamit?

     

    Sinu postitatud link ka ei avane.


    PS! Väita, et Nikasil on alumiiniumi sulam on muidugi klass omaette, kui sa seda just huumorina ei mõelnud (vaevalt)!

  4. Sina mine pornota oma teemas edasi. Kui midagi asjalikku lisada pole, siis ole lihtsalt vait. Strokkereid on enne ehitatud ja ehitatakse ka edasi. Turbo projektiks on malm plokk igati hea ja kindlam lahendus kui alumiinium. Alumiinium on tunduvalt tundlikum kuuma suhtes ja väsimustugevus on samuti madalam võrreldes raua sulamitega.

     

     

    Lisaks on M54 kordades kallim ja tunduvalt keerulisem E30-le peale panna kui M50. Alumiiniumi eelis on tema kergus ja selle kaudne mõju kütusekulule. Lisaks on alumiinium suht aldis igasuguste keemilisete ühenditega reageerima (keemiline korrosioon).
    Ma ei üritagi väita, et tehas on midagi valesti on teinud alumiinium bloki peale üle minnes, aga tehase eesmärgid mootori arendamisel on vähe teised kui strokkeri ehitajatel. Minu jaoks on vähem tähtis kütusekulu ja rohkem tähtis jõu potentsiaal.

  5. Mõned nädalapäevad tagasi sai TTÜ laboris diisli kütusega katseid tehtud. Aleksela kütus oli igal juhul lubatust veidi viskoossem, mis tähendab seda, et pump saab rohkem vatti ja määrimine on kehvem. Ka põlemise jäägid olid suht piiripealsed. Üldiselt pole vahet, kust kütust ostad, lõppkokkuvõttes tulevaad nad ikka ühest terminalist. Pigem on oluline tarnija, kes selle kütuse terminalist tanklasse toimetab. Kui tsisternid on sitased ja põhja on jäänud vana kütust seisma, siis viib see kogu veetava partii taseme alla. Küsige tanklast vastavussertifikaati ja võrrelge eri tanklate vahel neid, täpselt sama kütus on igal pool. Nüüd sõltub edasine kvaliteet juba tankla infrastrktuurist ja selle puhtusest.

  6. Pole asjasse süübinud, ei tea kelle nimel oli. Sõbraga ühendust pole saanud, aga guugeldasin selle auto numbrit ja tundub, et meie seadusesilm on selle vahepeal üles leidnud. Päris põnev värk, tahaks kohe teada mis seisus ja kust leiti. Ärandati 15.01 ja leiti üles 18.01 - samal kuupäeval kui ta mulle ütles, et sõiduk talt pihta pandi.

    http://www.liiklus.ee/ee-Liiklus-catalog-viewObject-5-6297-2-0
    Tuleb välja, et polnudki tehase originaal iX, 316i hoopis :huh: ja huli on pre. 1990 mingi pervertse tuuning plastik põllega, FL stange ei hakanud kohe silma pildilt.

     

    Guugeldades leiab ka video antud aparaadist.

    http://www.youtube.com/watch?v=nye3iq6dynQ

  7. Auto oli tumesinine. Ma paneks siia hea meelega auto pildi, aga pean enne omaniku käest nõusoleku saama.

     

    Aga kaameraga oli vist selline lugu, et otsest auto peale tõstmist pildile ei saadud, vaid see kuidas puksiir sellega maja eest ära sõitis. Tunnistajaid on päris mitu, aga keegi neist ei uskunud, et päise päeva ajal niimodi varastatakse. Vargad on tänapäeval ikka erilised nahhaalid.

     

    Paar suve tagasi saime sõbra suvilast kaks pätti kätte...  Selline tegu on ilmselt ainus piisav kasvatusvahend aga avalikult las ta parem olla.

  8. Minu sõbra oma viidi mustamäel maja eest minema nädalega tagasi. Puksiirautoga tõsteti päevasel ajal peale ja lihtsalt viidi minema.

     

     

    Nii et kui kellelegi 4vedo-st pre kupeed või selle juppe pakutakse siis... Mendid sellega nii kui nii tegeleda ei viitsi, kuigi puksiir jäi kaamerasse ja kõik jutud. Numbrit näha pole ja sealt maalt nende motivatsioon asjaga tegeleda lõppeb.

  9. Põhjus miks ma selle teema algatasin oligi tegelikult "trollid" välismaisetes foorumites. Aetakse suust sellist sousti, et ise ka ei usu. Mingist teemast lugesin, et saab ainult TU plokist teha ja ei viitsinud numbritesse süveneda. Kui natuke oleks kohe viitsinud süveneda, siis oleks kohe selge olnud, et antud väitel tõepõhja all polnud pigem vastupidi.

    Nii, teine asi. Mida arvata sellest, et NV pea rohkem pööret kannatab topelt vedrude tõttu? Samas on NV kaane liikuvad osad (vedrud ja klapid) ju raskemad ja see tähendab, et NV vedrud peaks rohkem ujuma ja hõõrdejõud on suuremad. Ühed väidavat üht ja teised teist, saa siis aru.

  10. M50B25 75/2 + 135 + 38,2 = 210,7   See on pöörlevate osade kogupikkus ülemises surnud seisus väntvõlli tsentrist.

     

    B50TUB25 75/2 + 140 + 32,55 = 210,05

     

    M54B30 89,6/2 + 135 + 28,32 = 208,12

     

    Nende arvutuste kohaselt peaks M54B30 kolb TU puhul 1,93mm ja NV puhul 2,58 mm sügavamal kui stock kolb olema. Ja seda ta ka on. Pole vaja mingeid ime tihendeid tellida. Stock tihendiga (1,75mm) jääb surveaste kuskile 9.68 kanti. 9.68 lõhnab juba selle järele, et järgmine talv, kui auto seisma jääb läheb vahele 2.05mm tihend ja saab endale turbo ning proge aju.

     

    M54B30 sees jääb kolb 3,7 mm sügavusele, aga sellel on ka ainult 0,75 mm paksune kaanetihend.

     

    Väike video ka siia otsa. Kirjelduses on täpsemalt mootorist ka juttu. Tegu siis puuritud plokiga.

    • Meeldib 1
  11. No BMW foorum pole ainuke koht. Väga võimalik, et kõnealune tegelane endale bmwhouse keskkonnast varuosa otsib. Meie riigis elav umbkeelne seltskond elab ju täiesti teises inforuumis ja ei pruugi üldse teada, et mingi videomaterjal antud sündmusest salvestatud on.

  12. Kuidas need uued "autod" üldse nii seisavad, et sinna lihtsalt ligi pääseb? Polegi suletud territooriumil vms? Põhimõtteliselt lase treilaga juurde ja lohista aga  peale.

    Seal on ikka miskine võrkaed ümber ja päris iga jorss sinna sisse marssida ei saa, aga videolt seda hästi näha pole. Auto oli per##ga vastu aeda. Territoorium peaks seal automaatvalve all olema.

×
×
  • Loo uus...

Oluline teave

Selle veebilehe kasutamisel nõustute meie küpsiste kasutamisega. Meie ja meie partnerid kasutavad küpsiseid, sealhulgas analüüsi, isikupärastamise ja reklaamide jaoks. Kasutustingimused & Privaatsus