Chulo

Nii! Tellisin uue partii ära. Valmivad ca 3 nädala pärast.

Nii!
Esimeses postis kogu info.

Siin teemas on minuteada juba mitu korda nämmutatud mida ja kuidas saab. Sa esitasid lihtsalt küsimuse, millest siin juba juttu on olnud, mis vastust sa siis ise ootasid? Loe enne see teema hoolega läbi ja su küsimus saab vastuse. Siin on piisavalt viiteid välismaa foorumitele ja sellest ka räägitud.
Mis puudutab ohutust, siis see kõik oleneb sellest kuidas teha. Mina võtsin E36 käendmiku küljest võlli ja treisin selle seest selliseks, et selle saab e30 käendmiku otsa keerata ja siis keevitasin selle tagant igaks juhuks kinni. Ma ei näe küll mingit ohtu selles ei endale kui ka kaasliiklejatele.

 

Tagasilla saad BMW originaal osadega ilma aretamatta 5x120 teha. Mina ise panin taha Z4 rummud, e46 298mm kettad ja sadulad (üks sadula kinnituskõrv tuleb sel juhul lahti lõigata ja teise koha peale keevitada). Et muutub +2-3mm originaalist.

Esipidurite kohta pole veel lõplikku otsust teinud. Kas BMW e38 730d 4-kolviga sadulad või e46 330d sadulad või e32 735i sadulad või hoopis midagi muud. Esimene variant välistab igasugused randiga veljed. Kinntusi tuleb kõigi puhul aretada.

 

Kettaid on ette võimalik mitmeid panna. Panen siia kirja mõned mis mul hetkel kaalukausil on.
330mm Alfa-Romeo 159/Brera ketas tähendab vähemalt 17" velgesid. Kuna kettad on madala hatiga, (hat - tuleb ingliskeelsest sõnast müts ja on ketta tagumise külje kaugus rummu kinnitus kohast. Alfa kettal 33mm, originaalil 28mm) siis saab neid kasutada ilma mingite lisa vaheflantsideta ja offsett ei muutu. Kui tahad ette panna e36/46 kettaid, siis tähendab see ka seda, et tuleb kas laagrit piisavalt välja poole tuua või vaheflantsi kasutada. See tähendab, et ET muutub +10-15mm.

Madala hatiga kettaid on veel, aga ideaalset varianti ei ole:
Opel Astra G 308x25mm kettad. Hat 35mm. Kuna ketta sisemus on 139mm siis tuleb rummult 2mm maha treida, et see sisse mahuks. Saab kasutada ka 16" velgesid.
Mercedes R129/W124 300x28 kettad. Hat 38mm. Võib vaja minna väikest lisaflantsi, et ketas rooliotsa/pleki pihta ei hakkaks käima. Pole täpsemalt uurinud, kuna ilmselt läheb käiku Astra ketas.
Veel on võimalik variant Alfa-Romeo 159 väiksemad kettad, mis on 305x28mm ja 32mm hatiga. Selle sisediameeter on aga 136mm ja see tähendab, et rummu tuleks  pea 4 mm maha treida. Ma kardan, et see on liiga palju.

Mulle see ilm meeldib... Kui korra quadiga metsas ära käid, siis on ikka näha, et on sõidetud ka. Sõita on mudas palju huvitavam.

Siin kohal meenuvad kadunud vanaisa targad sõnad: "Külma ilmaga joomine on nagu külma ilmaga püksi kusemine, seni kuni liigutad on soe!"

Ei pruugi, aga targem on nii talitada. Ma olen tavaliselt lahti ka astmeti keeranud, et igasuguseid kõverdumisi vältida.

Täpselt nii ongi... Oleks Tallinnas, siis käiks enne mitu venda kohapeal tilka näppimas, ilastamas ja huumori kategooriasse langevat hinda pakkumas, aga tõenäoliselt esimene vend kes end Puka kanti viitsib vedada, see selle sealt ka minema viib.

Äärtest keskele, ehk siis vastupidises järjekorras

Pole küll teab mis uus asi, aga see eest põhimõtteliselt Eestimaine. Leidsin oma vanast playlistist ja täna ketras terve tee Tallinnast Raplasse repiidi peal. Eriti hea, kui korralik bandbass kast autos on (Y)

M20 hooratast peab treima ja sel juhul tuleb kasutada ka M20 starterit või m50 hooratta hammasvöö peale visata. Selliselt moditud hoorattaga kasutatakse Audi AAN mootori sidurikorvi ja M60B30 siduriketast.

Pumba andmeid antakse nii kuidas jumal juhatab ja originaal pumpadele neid üldse ei anta, või kui antaksegi siis puudulikult, nagu näha. Boschi 044 pumba andmed olen mitmes eri versioonis näinud - küll 250lph@72,5psi (5bar)  ja 300lph@43,5psi (3bar). Kunagi sai Lanciale Walbro pump peale krutitud, sellel oli üldse 210lph@80psi (5,5bar) müüja poolt pakutud. Walbro pumba kohta mäletan veel seda, et sellega oli kaasas tehase testileht, kus oli tootlikus iga 0,2 (vist) bar tagant märgitud. Igal juhul on vaja teada nii pumba tootlikust kui rõhku mille juures selline tootlikus on, sest need ei ole arvutatavad vaid mõõdetavad numbrid. Süsteemitootlikuse saad juba arvutada vastavalt torustikule ja muudele elementidele (täiturid, reduktsioonklapid, drosselid, filtrid, hüdroakud jne.) mida süsteem sisaldab.
 

Kuna bensiin on suhteliselt vedel, 5cs kui õieti mäletan, siis igasugused torud ja pisikesed avad on tunduvalt vähem määravad kui hüdraulikas. Siit ka see, miks diiselautode torustik tihti jämedam on, disel on lihtsalt viskoossem. Näiteks hüdraulikavedelike viskoossus on normaaltemperatuuridel 20-64cs, olenevalt kasutatavast vedelikust. Määrdesüsteemides (NLGI2 määrded keskmäärdes näiteks) isegi 2000cs ja rohkem.

Siim, kunagi sai sama arvutus läbi viidud Sallu driftika tarvis. Tema kartis, et tal jääb tulevikus väheks 10mm teflon torust kui ta 700 hp tahab sellest konest saada. Oluline vahe on seest 6mm, 8mm ja 10mm torudel. Rristlõike pindala vahe on 6mm ja 8mm torul ligi 2x, 6mm ja 10mm torudel 3x. (üli)Väikest rolli mängib ka materjali libedus, kust aine läbi voolab, aga seda ei viitsi üldjuhul keegi arvestada. Selle arvutuse tulemus oli see, et igal juhul oleks päris suure varuga ka 8mm torust piisanud kui arvestada ka kõige kitsamaid kohti, ehk siis voolikute pressotsi, aga mehe rahustamiseks läks siiski käiku 10mm voolik.

Huvitav on ka see, kuida 2,8 liitrisest M50-st on 350hp välja võetud vabalthingavana.

 

 

Muidu 11,5s on 350hp auto kohta ikka väga kiire..  Näiteks EBK-s see üle 800hp E36 sõitis sama aega

Arvatavasti mingi megakõrge surveastme ja kõrge oktaanarvuga kütusega. Videos oli näha ka mingeid custom sisselaskeid ja värke. Väljalase ka suhteliselt lühike. Ei tea muidugi kui pikk sellise mootori eluiga on...

Aga sirgeltsõiduks ju muud vaja polegi kui palju jõudu, kerget autot ja võimalikult palju sellest vedavale sillale. Kaalu säästmisega minnakse suisa hulluks, puuritakse polt seest õõnsaks jne. eks selline lahendus pakub ka mingil määral kaalu kokkuhoidu.

Defade ja Calixite üks eeliseid on see, et saad lisaks elektrilise salongisoendusahju ja akulaadija paigaldada. Aku elueale kindlasti tervislikum kui Webasto või Eberspacher.
Webasto eelis on kasutusmugavus ja kiirus. Täna proovisin seda varianti, et panin kliimapaneeli enne auto välja suretamist 24C peale ja ventilaatori 2. astmesse, et see nii kiiresti ei puhuks. Mootor oli palju soojem ja ka salong oli soojem kui automaatreziimi valides. Sarnaselt elektriliste plokisoojenditega võin taimeriga käima panna või toast puldiga käivitada, aga selleks ei pea ma teda enne stepslisse pistma. Olgem ausad, enamikul kortermajades elavatel inimestel ei olegi vooluvõrgu varianti.
Töökindluse kohta ma ei oska nuriseda, aga igasuguseid hirmujutte olen kuulnud. Jälgida tuleb, et summutaja toru väljalaske ava ei oleks blokeeritud jää või mõne muu võõrkehaga, sest siis pumbatakse hunnik kütust põletisse ja see lihtsalt ei põle seal. Järgmisel käivitusel ajab põrgulikku tossu ja kärsahaisu kui see üleliigne kütus seal sees põlema hakkab. Mina ostsin oma Webasto kasutatult teise e46 pealt ja tundus, et see enne mind kasutust väga ei olnud leidnud. Enne peale panekut võtsin selle korralikult pulkadeks ja puhastasin ära, tänaseks on see mind neli aastat teeninud ja sama kaua on peal olnud ka 100ah centra aku. Töökaaslase Seatil on samasugune Webasto juba väidetavalt 7a probleemideta töötanud. Praegu mõtlen, et peaks ehk soojendi uuesti seibideks kiskuma ja ära puhastama sellest nõgist, mis sisse on tekkinud. Kindlasti mängib töökindluse juures rolli seadme asukoht. E39 asub ta näiteks logari taga ja sinna satub niiskust ja muud paska, mis aparaadi ära võib rikkuda. E46-l on selleks spetsiaalne koht seal, kus rullikal aku asub.
Eks see kokkuvõtteks üks paras kellele ema, kellele tütar teema ole, aga mina eelistan pigem autonoomset kütust põletavat soojendit ja ega mul variante polegi, kuna elan korteris.

Ma arvan, et proovi ära. Kaido kogemus tundub ka positiivne olevat. Defa ploki soojenduselemendid peaks ca 550w vms olema. Kiiremini peaks ikka soojendama kui need.

E46-l ei saa salongiventi kinni ka panna, sest see sulgeb ka need kuramuse elektrilised klapid ja ringlust pole. Siis kuumeneb webasto üle ja lülitab end välja.

Ma arvan, et sellega peab päris kaua kütma, et mingi soe sisse saada. Mootori saab selle vidinaga võib-olla isegi aja peale soojaks, aga ma kardan, et salongi sa sellega küll ei küta. Mul on e46-l Webasto peal ja see 5,2kW energiat, mis lubatakse, et eraldub näeb ikka kurja vaeva, et mingigi soe tuppa/mootrisse saada. Peale poolt tundi Webastot on mootor kergelt leige ja salongki mitte just väga soe, aga aknad sulatab lahti. Salongivent jõuab praeguste külmadega selle jahutusvedeliku päris korralikult maha jahutada mida soojendatakse. Kui salongi ette soojendada pole eesmärk siis võiks isegi proovida.

Kui pumpan samal kiirusel (mis pumbal peaks olema konstantne) läbi suurema diameetriga toru, on rõhk väiksem ja tootlikkus suurem ning vastupidi.

Tähtis on vasturõhk, mis ongi antud juhul see mis pumba tootlikuse määrab. Toru suurusest tulenevalt arvutatakse voolu kiirus ja sellest tulenevalt rõhu kadu/vasturõhk. Toru suurus ei ole antud juhul nii suur faktor kui rõhuregulaator.

 Kunagi sai ka selle tagasivoolu nipiga arvestatud, et ühe rullika kasutatud pumba tootlikkus oli ca 110l/h.

Ega meeles ei ole mitme bar-ise regulaatoriga seda mõõdeti?

Lööbki rohkem. See 3 bar on teatud tarbimise juures. Ma lihtsalt ei mõista neid katalooge, miks pannakse kirja ainult rõhk, see ei ütle ju üksi mittemidagi, aga annab põhjust spekuleerimiseks. M50b25 rõhuregulaator peaks olema 3 bar.

Kui see nüüd ongi rõhuregulaatori rõhk, siis miks need välja tuua pumba andmetes?

 

Panen näiteks siia bosch 044 testilehe. Siit on näha, et mida väiksem on tarbimine seda suurem on rõhk või siis vastupidiselt, mida kõrgem on rõhk seda väiksem on tootlikus. Ilmselt on e30 pump küll piisava varuga arvestatud, et M50 janusse ei jääks.

Kütusesurve regulaator on see, mis piirab surve 3.0 või siis 3,5 peale (m20b20 on lausa 2,5 bari)

Pump peaks ikka rohkem bare lööma.

Tecdoc andmed pumbale on sellised. M50B25 oma 3,5bar ja E30 316 oma 3,0bar. Tõsi, kummagi puhul pole tootlikust antud ja kui need rõhud on mõõdetud erineva tootlikuse juures on see number täiesti mõttetu. Boschi 044 pump lööb näiteks 250l/h juures 5 bar.

Ma just mõtlen, et palju sellest 3bar-ist latini jõuab juhul kui mõlema pumba tootlikus sama on...  Arvestades seda, et bensiini viskoossus on kuski 5CS, seda torustikku on pumbast mootorini ca 4m ja keskmine siseläbimõõt on 6mm tähendab see ikkagi mingit rõhu langu (täpsema arvutuse tegemiseks oleks vaja ka kütuse voolamise kiirust, ehk siis tarbija janusust teada vaja).  Kui latini 3bar ei jõua, siis ei tekita ka see regulaator sinna 3 bari. Rõhust latis sõltub, aga kui palju kütust silindritesse pritsitakse.

Üldiselt olen ma vägivalla vastu, aga mõnes olukorras on see suisa möödapääsmatu.

Olen ise ka sellele mõelnud. E30-l on 3bar pump, aga m50b25 mootoritega autodel 3,5 bar.

14mm on touringu küljest, 12mm on sedaanilt.

Kood 33321095102 12x98 polt.